Et kontorites pandaks tööle esimesed vahuveiniautomaadid.

Et iga suguakt (ja üldse igasugu akt) Eesti Vabariigis algaks hümnilaulmisega ja lõppeks viljastamisega.

Et Jüri Ratasel oleks ometi aega puhata.

Et makse ja seadusi hakataks 5–10 kaupa vähendama, mitte ei tekitataks neid juurde.

Et rohkem inimesi peseksid end enne basseini minekut. Seebiga. (Kolleegi täiendus: „Ühistranspordi aktiivse kasutajana sõnastaksin selle soovi ümber: et rohkem inimesi peseksid end. Punkt.)

Et kõik aastaajad tuleksid äratuntaval kujul.

Et Annabel saaks terveks.

Et Hannes Võrnol tuleks hea tuju.

Et bitcoin’i hind kerkiks miljoni euroni – kõik kogeksid korra miljonäritunnet – ja alles siis kukuks nulli.

Et sotsid tõmbaks pidurit enda muutumisele vasakpoolseks ­EKREks.

Et „Pealtnägija“ tooks turvakaamera filmi näitamisega selguse Taavi Rõivase ahistamisskandaalis.

Et Poolast leitaks Lembitu pealuu.

Et uued maksud tühjendaks nende väljamõtlejate taskud.

Et tuleks välja, mida Teet Soorm Rakvere lihakombinaadis vorsti sisse pani.

Et keegi suudaks arusaadavalt selgitada, mis metsas toimub.

Et loodavas uues valitsuses poleks kohta päris lollidel.

Et Tõnis Mägil oleks rumaluste rääkimise pärast natuke häbi.

Et keegi lekitaks ajakirjandusele, millise kõrge politseiniku perevägivalla juhtum mätsiti eelmisel aastal kinni.

Et president koliks oma rändkantselei kuuks ajaks ka Paldiskisse, Maardusse, Piirissaarele ja Litsmetsa.

Et mitte ühtegi uut asja mitte kuhugi mingil juhul ei ehitataks!

Et samal ajal majandus mühinal kasvaks.

Et ravimi- ja konkurentsiamet hoiaks ära praegu ettevalmistatava apteegimonopoli tekke.

Et Viktor ja Keith Siilats lepiksid ära ja embaksid teineteist.

Et Ragnar Klavan hakkaks mängima Viljandi Tulevikus, kodulinna fännide ees, mitte ei peaks perele elatist teenima „Kalevipojana“ kaugel välismaal.

Et Tõnu Tõniste saaks ministriks ja meil oleks maailma ainus kaksikutega valitsus.

Et Vikerkaarest saaks riiklik geikultuuri ajakiri.

Et EKREs moodustataks oma LGBT rakuke.

Et leitaks tõhus ravim vähi vastu.

Et Narva elanikkond käiks ekskursioonil Eestis.

Et Eesti koliks oma saatkonna Jeruusalemma, Guatemala ja USA omade vahele.

Et meie sõber ja julgeolekugarantii Donald Trump end nii üksi ei tunneks, võiksime teise riigina maailmas astuda välja ka Pariisi kliimakokkuleppest.

Et EAS jagaks kõik oma raha ära ja paneks uksed kinni.

Et Tartu Ülikool saaks väärika juhi.

Et Marju Länik võidaks Eurovisioni.

Et Aafrika seakatk tänaks meid külalislahkuse eest ja naaseks koju.

Et elu oleks ilus ja armastust rohkelt.

Et oleks veel natuke armastust.

Et Urmas Viilma läheks misjonäriks Gaboni ning tema asemel saaks luteri kiriku uueks eestkõnelejaks Annika Laats.

Et vanaemadel ja vanaisadel, kes on maale veel jäänud, oleks kodus soe ja hea.

Et Igor Vanga ennustused ikka täide läheks.

Et ilusad teksad ei kuluks nii kiirelt läbi.

Et valitsus lõpetaks ettevõtjate peedistamise tööautode kasutamisel.

Et Eesti kirikud paluksid viimaks andestust nõiaprotsesside käigus toimunud põletamiste ja muulaadse tagakiusamise eest ja hüvitaks ohvrite järeltulijatele õigusvastaselt tekitatud kahju ka rahaliselt.

Et Saaremaa praamil näeks jälle Brockeni viirastust (hädapärast sobivad ka teised haruldased optilised nähtused taevas ja maa peal).

Et „nuti“ valitseks veelgi rohkem EV üle: nutirahvuslus, nutivalitsus, nutiarmee, nutiviin, nutiseks, nutisünnitus, nutilasteaed, nutikool, nutitöö, nutisurnuaed.

Et Venemaa võidaks jalgpalli MMi ja Suure Võidu tähistamiseks kingiks Ukrainale Krimmi tagasi.

Et Linnar Priimägi kannaks ka midagi muud peale valge.

Et riigi- ja tervishoiuasutuste veebilehtede tegijad taasavastaksid sõna „teie“. Või siis annaksid analoogselt keele valikuga võimaluse valida „sinatamise“ ja „teietamise“ versiooni vahel.

Et oleks aega märgata oma laste mõtteid.

Et me vähemalt püüaks oma teismelistega kontakti saada.

Et me vähemalt püüaks oma lapsi tõmmata välja arvuti- ja nutimaailmast.

Et me vähemalt püüaks sundida lapsi armastama köögivilju.

Et me vähemalt püüaks varjata oma halba meeleolu ja tuju.

Et me vähemalt püüaks anda head tagasisidet kohe, kui selleks on põhjus.

Et me vähemalt püüaks tegeleda kehakaalu ja vereõhu langetamisega.

Et naised võtaksid balletitunde ja kasvataksid endas graatsiat.

Et märku annaks endast uus eestlasest NBA-talent. Ei jaksa enam kadestada soomlasi, lätlasi ja leedukaid.

Et pühapäevahommikul oleks akna taga leevikesed.

Et me ikka kabistaks, aga ei ahistaks!

Et mesilased elus püsiksid ja õunapuud vilju kannaksid.

Et Urmas Sõõrumaa leiaks kaotsiläinud hääled.

Et noored neomarksistid koliksid mõneks ajaks Põhja-Koreasse või Venezuelasse paradiisi nautima.

Et ükski naine ei saaks kodus peksa. Mees samuti mitte.

Et oleks aega.

Et Eesti valitsus peaks Jevgeni Ossinovski ja Toomas Tõniste eestvedamisel väljasõiduistungi Eesti-Läti piiril.

Et nalja saaks ja nalja tehtaks.

Et leht alati õigel ajal trükki jõuaks.

Et tuleks korralik vaarikasaak.

Et igal meie lugejal tuleks just tänavu senise elu kõige parem aasta! Head uut aastat!