Legendaarne põnevus- ja õuduskirjanik, silmapaistev romantismi esindaja kirjanduses Edgar Allan Poe elas aastatel 1809–1849 USAs. Tema kirjanduslik maailm on sünge ja tume ning ega tema elu ka mingi meelakkumine ei olnud. Poe juttudes tegutsevad roimarid ja hullumeelsed, inimesed ärkavad pärast surma ellu, keegi maetakse elusalt. Tänapäevase maitse jaoks pole Poe õudusjutud enam kuigipalju õudust tekitavad, kuid need on vaieldamatult väga hea tumekirjandus. Eesti keelde alustas Poe tõlkimist juba Johannes Aavik, kes kasutas Poed ka oma keeleuuenduste juurutamisel. Uues eestikeelses kogumikus on teiste hulgas ka Poe kuulsamad jutud „Kaev ja pendel“, „Punase surma mask“ ja „Usheri maja häving“. Raamatu on salapärases metafüüsilises stiilis värvipliiatsijoonistustega illustreerinud Eestis elav itaalia kunstnik Giulia Landonio.

Poe sündis rändnäitlejate perekonda, kuid vanemad surid juba kolme aasta pärast. Poest sai kasulaps rikka tubakakaupmehe perekonnas, kuid see ei kindlustanud talle muretut eluteed. Virginia ülikooli saadeti ta liiga vähese rahaga ning kui Poe püüdis hasartmängu abil oma kapitali suurendada, sattus ta suurtesse võlgadesse. Ka katse õppida West Pointi sõjakoolis lõppes fiaskoga ning ta heideti sealt juba kaheksa kuu pärast välja. Võib-olla oli see isegi hea, sest nii sai maailm endale väga hea kirjaniku. Poe oligi üks esimestest, kes üritas ainult kirjutamisest ära elada. See läks muidugi väga vaevaliselt ning leivatükki hoidis laual raamatute ja ajakirjadele juttude kirjutamine, hilisemas elus ka loengute pidamine, mis oli 19. sajandi kirjanikele üks oluline sissetuleku allikas. Poe võitles ka kirjanikele suurema honorari maksmise ja autoriõiguste eest.

27aastaselt abiellus Poe oma nõbuga, kes ei olnud veel 14aastanegi. Kui ta 1845 avaldas luuletuse „Kaaren“ (e.k ka „Ronk“, ingl „The Raven“), sai ta nimi lõpuks kuulsaks. Kuid kahe aasta pärast suri ta abikaasa ja Poe vajus masendusse. Tema elu lõpp oli salapärane ja sünge nagu kogu tema looming. Olles teel Philadelphiasse, et abielluda oma selleks ajaks lesestunud noorpõlvearmastatuga, peatus Poe Baltimore’is ning kadus jäljetult viieks päevaks. Ta leiti ühest baarist ning toimetati haiglasse, kus ta veetis võõraste keskel oma elu viimased päevad. Seal ta ka suri teadmata põhjustel neljakümneaastasena.

Oma eluajal oli Poe tuntud ka kui halastamatu kirjanduskriitik, kes ei rappinud oma artiklites mitte ainult teoseid, vaid ka nende autoreid. Pärast Poe surma otsustas üks tema poolt kritiseeritud kirjanik kätte maksta ning kirjutas tema biograafia, kus kirjeldas lahkunut kui põhimõteteta ja liiderlikku joodikut ning hullumeelset. Vastu autori ootusi aitas biograafia Poe surmajärgsele kuulsusele hoopis kõvasti kaasa ja tema raamatuid müüdi rohkem kui tema eluajal. Eluloo autori nime ei mäleta aga enam keegi peale väheste kirjandusloolaste.
Illustratsioon Giulia Landonio.
Illustratsioon Giulia Landonio.