Ometi on just selle kiitsaka politseikomissari teod andnud ainest Hollywoodi filmiprodutsentidele, et teha järgmine suurem kassahitt. Juba vähem kui aasta pärast näeme kinolinadel põnevikku "Patriootide päev", milles Evansi tegelaskujul on keskne roll.

Film Bostoni terroriaktist

Mängufilm räägib tõestisündinud loo kolm aastat tagasi kogu maailma raputanud terroriaktist Bostonis, kus kaks tšetšeenist venda Džohkar ja Tamerlan Tsarnajev paigutasid maratoni finišikoridori äärde juubeldava publiku hulka kaks isevalmistatud lõhkekeha. Pommiplahvatustes sai surma kaks ja vigastada üle 250 inimese.

Samal maratonil jooksnud komissar Evans juhtis Tsanajevite tabamiseni viinud politseioperatsiooni. Fakt, et Evansist inspireeritud rollis mängib Oscarile nomineeritud näitleja Mark Wahlberg, teeb temast tõenäoliselt ühe kõige kuulsama politseiniku läbi aegade.

Läinud nädalal oli Evans Tallinnas ning leidis loengute ja kohtumiste vahel hetke, et juua Swissoteli lobis Ekspressi ajakirjanikuga kiire hommikukohv.

Huvitava kokkusattumusena tegi teabeameti peadirektor Mikk Marran sel samal hommikul ühes teises Tallinna hotellis ajakirjanikele ettekande, mis andis meie vestlusele kindlad raamid – terrorism.

Kuigi Eesti välisluureasutuse koostatud raport kinnitas terroristide jätkuvat leiget huvi Eesti kui võimaliku sihtmärgi suhtes, küsisin Evansilt igaks juhuks üle, mida rahvusvahelised terroriohu-mõõdikud Eesti puhul näitavad.

Me jälgime pealtnäha tavalisi inimesi, kes käituvad millegipoolest kummaliselt.

"Ma ei usu, et Eestis erilist ohtu on. Eesti on turvaline koht elamiseks," kinnitab Evans kõhlematult, kuid kui ma küsin sama küsimuse Bostoni kohta, on tema vastus tükkmaad ebalevam "kunagi ei tea ette...".

On täiesti selge, et Bostoni terroriakt pole Evansil kaugeltki ununenud. Vaatepilt, mis talle mõnikümmend minutit pärast plahvatust Bostoni kesklinnas avanes, oli isegi staažika politseiniku jaoks rabav. Kaks last lamamas liikumatult tänavakividel, kõikjal ümberringi veri. "Oma peas mõtlesin, et sellised asjad ei juhtu siin, minu kodumaal," ütleb Evans. Seda suurema vastutustundega ta terrorismist räägib.

Oma Eesti kolleegidel soovitab Evans arendada luuretegevust ja luua migrantide seas usaduslikke suhteid, et nad ühel hetkel, kui märkavad oma kogukonnas ohtlikke tendentse, tulevad sellest Toompuiestee tänavale kaitsepolitseisse rääkima.

"Tänapäeva radikaliseerunud maailmas on terrorismi väga raske ennustada. Iial ei tea, kui keegi astub näiteks sellesse hotelli siin, pommivöö ümber piha. Mida aga saab teha, on riske maandada: monitoorida võimalikke ohte ja proovida tabada terroristid enne, kui nad suudavad palju kahju teha," lausub Evans.

Jälgib käitumist

Tuleb tunnistada, et politseiülem on teinud korraliku eeltööd. Ta tunneb eestlaste hoiakuid Venemaa suhtes, on teadlik 2007. aasta pronksiööst ega vaja selgitamist, milline on Eesti elanikkonna valdav suhtumine Euroopa rändepoliitikasse.

Evans mõistab kohati ka nende inimeste muret, kes kardavad pagulasmassidesse imbunud ja ühes nendega Euroopasse saabuvaid terroriste, aga seda probleemi ei tohiks tema sõnul üle tähtsustada.

"Need on põhjendatud hirmud, mille kallal tuleb poliitikutel tööd teha," leiab Evans ja toob paralleeli Ameerika Ühendriikidest, kus hakkasid nii Bostoni kui New Yorgi terroriaktide järel levima moslemivaenulikud argumendid.

Evansi sõnul tuleb aga mõista, et tegelikult on 99,9 protsenti immigrantidest head inimesed, kes lihtsalt otsivad endale turvalisemat elupaika kui nende kodumaa. "Ma ei näe põgenikes nii suurt probleemi, kui inimestes, kes üritavad külaliste suhtes põhjendamatut hirmu üles kütta ja sellest kasu lõigata," lisab ta.

Päev varem olen vaadanud Youtube´s haaravat dokumentaalsarja Evansi ja tema kolleegide tööst Bostoni veresauna järel. Uurijad suutsid pärast päevi kestnud tagaajamist ühe tšetšeeni terroristi elusalt kätte saada, mis oli Evansi sõnul väga oluline, et veenduda, kas pommipanijad on kaks või rohkem – kas see oli kahe venna soolo või on plahvatuste taga mõni suur terroriorganisatsioon.

Kui uurin, kuidas pommimehi rahvasummas ära tunda, vastab Evans, et lihtsat valemit pole. Tšetšeenid reetsid ise end oma käitumisega. Evansi kolleegid vaatasid sündmuskohal läbi sadu turvakaamerasalvestisi ja otsisid kummalisi vastuolusid, mis viitaksid terroristidele.

Ja äkki nad märkasid, et kui enamik inimesi pööras kärgatuste kostumisel pilgu instiktiivselt plahvatuste epitsentri poole, siis üks valge nokamütsiga noormees ei teinud teist nägugi. Kui hakati jälgima üht vendadest, jõuti peagi ka teiseni.

Omakohtule pole mingit õigustust.

Bostoni juhtumi järel on Bostoni politseinikud käinud New Mexicos õppimas, kuidas potentsiaalseid terroriste ära tunda. Seda ei tehta enam inimese päritolu järgi, vaid jälgitakse ennekõike tema käitumist konkreetses olukorras. "Kuidas ta kõnnib? Mida kaasas kannab? Püüame näiteks koti välimuse põhjal hinnata, kas selles võiks olla midagi nii rasket nagu pomm. Me ei otsi klassikalist pommimeest ega lahterda inimesi rassi põhjal. Me jälgime pealtnäha tavalisi inimesi, kes käituvad millegipoolest kummaliselt," selgitab politseiülem.

Evansi juhtimisel on Bostoni kuritegevuse tase langenud viimase kümnendi madalaimale tasemele. Seejuures on tapmiste osas trend eriti silmatorkav – mullu oli neid 38 (võrdluseks: Eestis oli 40), näitaja, mis oli Bostonis viimati nii madal 16 aastat tagasi. Selliste tulemusteni on Bostonis jõutud sihipärase tööga. Politsei võtab kogukonna asjaajamistest osa ning peab linnakodanike regulaarset dialoogi.

Näiteks toimuvad Bostonis ürituste sarjad, kus inimesed saavad kohvitopsi taga politseinikele oma muresid kurta ja linna turvalisuse osas kaasa rääkida. Jõulude ajal käivad politseinikud vaeste perede lastele kingitusi ostmas ja aastaringselt tiirutab kvartalite vahel politseivärvides jäätisebuss.

Paar nädalat tagasi küsis filmi produtsent Evansilt, keda tema loodaks enda tegelaskuju mängimas näha.

"Minu valik oleks olnud kindlasti Arnold Schwarzenegger, või vähemalt Brad Pitt," naerab Evans esimest korda meie vestluse ajal ja hetk hiljem lähme kumbki oma teed. Tellitud kohv jääbki Evansil joomata.

"ODINI SÕDALASED KUULAKU POLITSEI SÕNA!"

Eestis on päris suur probleem isehakanud tänavapatrullidega, kes nimetavad ennast Odini sõdalasteks ja käivad enda arvates kohalikke tänavatel pagulaste eest kaitsmas. Kuidas teie politseijuhina sellele reageeriksite?

Kui nende patrullijate eesmärk on tõesti ühiskonda kaitsta, siis on see minu meelest õigustatud, aga kui nad hakkavad politsei ülesandeid üle võtma, siis on see väga ohtlik. Meil Ameerikas on loodud samasuguseid patrulle, kes hoiavad oma naabruskonnas korda, aga kordan veelkord – kui nad hakkavad endale õiguskaitseorganite õigusi võtma, on see väga halb.

Nad peaksid politsei korraldustele alluma, mitte neid üle võtma?

Jah, õiguskaitse jäägu ikka professionaalide tööks. Mina usun professionaalidesse.

Kas teil isiklikult on omakohtuga halbu kogemusi olnud?

Ei, õnneks mitte. Me rõhutame alati: kui on probleeme, helistage politseisse, mitte ärge võtke endale politseiniku rolli. See on lausa ebaseaduslik! Kohut mõistab ikkagi kohus.

Aga kuidas siis omakohut vältida?

Peate seda üldsusele arusaadavalt kommunikeerima, et see pole tolereeritud käitumine ja et inimesi, kes tänavatel vägivallatsevad, võidakse selle eest vastutusele võtta. Omakohtule pole mingit õigustust.

Bostoni politseiülem William Evans