Arheoloogia – maailm täis võltsinguid, pettusi ja vempe

Kuidas varastatud kuldmünt esitati arheoloogilise leiu pähe ning teisi kummalisi lugusid Eesti ja maailma minevikust.

Silmapaistvad arheoloogilised leiud jäädvustavad ajalukku ka nende leidjate nimed. Teisalt võib leidudega raha teenida, vahel isegi väga korralikke summasid. Kuulsus ja raha aga sünnitab pettusi. Lootuses teenida leiutasu või tunnustust on praegu Eesti muuseumidele siit leitu pähe pakutud näiteks Rooma münte, mis tegelikult on kuskilt mujalt Euroopast hangitud. Kurioosseid või lihtsalt ebatavalisi juhtumeid on teada ka Eesti arheoloogia ajaloost.

Rooma kuldmünt kõrtsi ahjus

1897. aastal tuli Vändra lähedal asunud Rõusa kõrtsist ahjukrohvi eemal­damisel päevavalgele harulda­ne raha – Rooma kuldmünt ­keiser Nero ajast. Tähelepanuväärsest leiust kirjutas lähemalt Viljandi Kirjandusliku Seltsi aastaraamat. „Võimalik, et münt kaevati välja koos savi või liivaga ning segati märkamatult mördi sisse. See härra Graub­neri omanduses olev münt kujutab keiser Nero pead kirjega Caesar Augustus Nero ning troonil istuvat Jupiteri teisel küljel. Münt on viieteistkümne kopika suurune ja on 6 grammi raskune nagu poolimperiaal.“

Tõepoolest, Rooma kuldmündi leidmine Eestist oli toona sensatsioon – nimelt polnud siis veel siit ühtegi sellist teada.