Žirinovskit fännanud ja Ida-Virumaa autonoomiat toetanud noormees on nüüd EKRE liige ja radikaalne rahvuslane

26-aastane Aleksei Ganitšev kandideeris sügisel Tartus kohalikel valimistel EKRE nimekirjas ja sai kaheksa häält. Tema kaasvõitlejad ei teadnud aga, et Kohtla-Järve keskkoolipoisina fännas ta suurvene šovinist Vladimir Žirinovskit ja toetas Ida-Virumaal autonoomia kehtestamist.

Kohalike vene radikaalide portaalis Baltija.eu rääkis Ganitšev 2010. aastal, miks toetab ta Žirinovski juhitavat Venemaa Liberaaldemokraatlikku Parteid (LDPR). Ta selgitas seda sellega, et LDPR on kogu oma ajaloo vältel üles kutsunud kaitsma venelasi kõikjal maailmas.

"Partei juht Vladimir Žirinovski on oma töös ja esinemistes korduvalt näidanud, et endise Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud vene alad tuleb uuesti võtta Venemaa koosseisu, nende seas ka sellised linnad nagu Kohtla-Järve ja Narva," rääkis Ganitšev tollal.

Ta toetas tollal ka Ida-Virumaa territoriaalset autonoomiat. Oma tegevuse tõttu oli tal tollal ka üks vestlus kapo töötajatega.

Ganitšev selgitas oma tollaseid vaateid sellega, et Kohtla-Järve noormehena oli ta tollal Vene meedia mõjusfääris ja teda mõjutas Vene propaganda.

"Ma olin ebalojaalne, aga pärast sain targemaks ja muutusin lojaalseks," selgitas Ganitšev oma minevikus toimunut. Ta selgitas, et kui ta esialgu tõesti toetas Ida-Viru autonoomiat, siis hiljem, kui ta oli jõudnud selle peale mõelda, sai ta aru, et see on täiesti idiootne mõte.

"Vene meedia mõjutab nii palju. Ida-Virumaal, kus ma elasin, polnud ebatavaline, et vene poiss oli lojaalsem Vene poolele kui Eestile," rääkis Ganitšev.

Ta rääkis, et kui ta hakkas iseseisvalt mõtlema, sai ta aru, et Eestis on täiesti normaalne elada, eestlased ja venelased saavad normaalselt läbi ja pole mingit fašismi. "Iga inimene võib eksida," ütles ta.

Baltija.eu nimetas teda tollal Kohtla-Järve LDPR-i toetajate liidu koordinaatoriks. Ganitšev ütles, et ei tea, miks teda nii nimetati, sest polnud mingit organisatsiooni, polnud mingeid kaaslasi, oli vaid tema üksi.

EKRE on praeguseks Äriregistri andmetel Ganitševi jaoks juba viies erakond, kuhu ta kuulunud on. 2009, kui ta oli veel vene radikaal, astus ta Reformierakonda, 2012 kevadel Iseseisvusparteisse ja sama aasta sügisel IRL-i, 2016 Vabaerakonda ja eelmisel aastal siis EKRE-sse.

Ganitševi jaoks tuli üllatusena, et ta on nii paljude erakondade nimekirjades olnud. Ta tunnistas, et on nendega suhelnud ja pakkunud oma abi valimiskampaaniate ajal ning võibolla ka kirjutanud mingeid avaldusi, aga ta arvas, et Reformierakonda, Iseseisvusparteisse ja IRL-i ei saanud ta kuuluda seetõttu, et aastani 2014 oli ta Venemaa kodanik. Ta arvas, et ta arvati nende erakondade liikmeks, sest keegi tegi kusagil mingi vea.

Peale Eesti kodakondsuse saamist astus ta vabatahtlikuna ajateenistusse, mille veetis Vahipataljonis.

EKRE Tartu ringkonna esimees Indrek Särg ütles, et tema pole Ganitševi minevikust kuulnud. Ta leidis, et kuna Ganitšev on oma varase nooruse vaadetest loobunud, ei takista miski tal EKRE liige olemast, kui just midagi uut ei selgu.

Praegu tegeleb Ganitšev ülikooliõpingutega ja tunneb endiselt huvi poliitika vastu. Tema Facebooki sein on täis EKRE-t toetavaid poliitikateemalisi postitusi.

Ta kritiseerib Facebookis Venemaa meediakanaleid, nimetab neid propagandaks ja soovitab need kinni panna. Ta jagab postitusi, mis on kriitilised Venemaa ja toetavad Ukraina suhtes. Ta kritiseerib erinevaid venemeelseid aktiviste. Ta leiab, et heade suhete taastamine Venemaaga saab toimuda alles siis, kui Krimm on Ukrainale tagastatud.

Venekeelsete inimestega on ta praegusel ajal pigem tülis ja vaidleb nendega. Detsembris kommenteeris ta, et Putinit toetavad venelased tuleb kas riigist välja saata või süüdistada neid riigireetmises.

Järgnenud venekeelses, emotsionaalselt laetud vestluses leidis ta, et ebalojaalsetelt inimestelt tuleb ära võtta valimisõigus ja õigus olla valitud.