YLE: Soome televisioon levis Eestisse kogemata
(2)
Sakari Kiuru tegutses 1970. aastatel kõigepealt YLE TV1 programmijuhina ja aastast 1980 direktorina. Neil aastatel õppis kogu põhjaeestlaste sugupõlv soome keelt, teatab YLE Uutiset.
1971. aastal võeti Espoo Kivenlahti linnaosas kasutusele uus suure võimsusega saatja. Eesti kommunistid uskusid, et Ameerika tehnikat sisaldanud saatja oli USA finantseeritud või vähemalt meelega Soome jaoks liiga võimsaks ehitatud.
„Meil oli seda saatjat vaja. Selle abil pidid saated jõudma sisemaale, kaugele läände ja itta. Jutul sellest, et see oli ameeriklaste finatseeritud, pole selle asjaga midagi pistmist. See oli Yleisradio eelarvest finantseeritud,” ütles Kiuru.
Eestlased võtsid Soome saadete Eestisse levimise hea meelega vastu ja soomlasi ei kritiseerinud ka Nõukogude Eesti televisiooni juhtkond. Seevastu kommunistliku partei juhtkond nii Eestis kui ka Moskvas läks Lääne saatevoo mõju pärast närvi.
„Moskva ei sekkunud siiski kunagi meie saadetesse. See oli loomulik asi,” meenutas Kiuru.
Aastatel 1981-1987 Yleisradio Moskva korrespondent olnud Yrjö Länsipuro osales mitmetel Soome ja Nõukogude Liidu programmijuhtide vahelistel kohtumistel. Ta mäletab, kuidas soomlaste programmipoliitikat püüti suunata.
„Mitte ainult Eesti pärast. Võin rõõmuga meelde tuletada, et mõned meie juhtidest, eriti Pekka Silvola, tegid neile suunamistele üsna karmilt lõpu,” rääkis Länsipuro.
Nõukogude Liit pakkus Soome televisioonile erinevaid saateid, kuid halva eduga. Eriliseks pinnuks silmas oli kommunistlikule parteile see, et Soomest tuli nii palju Eestit puudutavaid saateid.
MTV andis enne oma kanalile siirdumist saateid eetrisse Yleisradio kanalitel. Tööjaotus oli üsna selge – Yleisradio pakub tõsisemaid saateid ja Mainostelevisiole jäävad näiteks Ameerika sarjad.
Ameerika propaganda ei teeninudki üllataval kombel Eesti poliitiliselt juhtkonnalt hukkamõistu, vaid pigem oldi kriitilised Yleisradio oma saadete suhtes. Sest need olid nii kriitilised.
„Tuleb meeles pidada, et MTV oli tol ajal mainitud Yleisradio tegevusloas. Yleisradio televisiooni programminõukogu kiitis heaks meie programmikava ja hindas hiljem ka eetrisse antud saateid. Alati tuletati meelde, et sõpruse ja vastastikuse abistamise lepingust Nõukogude Liiduga (YYA) tuleb kinni pidada ja tegutseda tuli selle vaimus,” ütles aastatel 1967-2001 MTV-s erinevatel juhtivatel ametikohtadel töötanud kommunikatsiooninõunik Tauno Äijälä.
Äijälä ei usu, et Nõukogude Liit oleks lõpuks olnud väga huvitatud väikesest MTV-st. Ka ameeriklased ei uskunud piisavalt väikese Soome võimalustesse olla nähtav ja kuuldav Eestis. Läänemeelseid saateid ei kingitud ja saadete tegemist ei üritatud ka mõjutada.
Menuseriaali „Dallas” ega ka teisi selle aja tippsarju ei saadud propagandapõhjustel isegi alandatud hinnaga.
„Tõepoolest mitte. Kui mõelda, et Ameerika filmitööstus on laiaulatuslik äri, siis ei olnud nad just väga huvitatud sellest, et mingi Soome oleks olnud nende vaateaken,” ütles Äijälä.
