Yana Toom: üritan vältida seda, et Lääs muutub Venemaa vaenlaseks pöördumatult

 (144)

Yana Toom: üritan vältida seda, et Lääs muutub Venemaa vaenlaseks pöördumatult
Foto: Hendrik Osula

Yana Toom viitab, et meedias oli juttu uuringust, mille briti viisid läbi Balti riikides elavate venelaste hulgas. "Briti uuringu järeldused ka ausalt öeldes kahtlased. Nii otsustasingi enda nahal proovida (mind ju uuringu raames ei küsitletud), kas mulle sobiks see "venekeelse elanikkonna esindaja portree"," märgib Toom.

- saab teavet Vene meediast

Ei vasta tõele. Tavaliselt alustan päeva Eesti meediaga, sellega on aga kaks muret: esindatud seisukohtade üllatav ühesugusus ja nõndanimetatud infovälja suurus (välja arvatud üksikud nädalalehed), mis heal juhul meenutab meedialapikest, - selle loen läbi veerandtunniga. Seejärel sirvin USA ja Briti lehti, InoSmi´t ja Meduza´t ning alles siis Vene meediat. Nii see paraku on. Muuseas, ei tea, kas Carnegie uudiskirja tuleb pidada Vene või muuks meediaks?

(Sulgudes märgin, et integratsiooni monitooringu autorid toovad venekeelsete inimeste puhul välja just sellise hoiaku: "Võrreldes eestlastega, kelle hulgast jälgib u veerand peale eestikeelse meedia ka välismeediat, on venekeelsete elanike meediavalikud mitmekesisemad: infot otsitakse
erineva päritoluga allikatest erinevatest meediaruumidest, mida on nimetatud ka
hargmaiseks meediakasutuseks (Vihalemm ja Leppik 2017)."

- usub, et ta elab armetus riigis, samuti on pessimistlik Balti riikide ametivõimude suhtes

See ei ole tõsi: mina nii ei arva ja ei kasuta kodumaa kohta ka selliseid matslikke väljendeid. Sellegipoolest olen seda meelt, et asju on võimalik ja peabki tegema paremini, ning ei usu, et XXI sajandil võib rahvusriigi kontseptsioon aidata kaasa edule ükskõik mis eluvaldkonnas.

- sotsiaalselt passiivne

Ärge lootkegi. Kuigi ma tunnen paljusid sotsiaalselt passiivseid inimesi, mis pole sugugi üllatav, arvestades massilist õiguste kärpimist kodakondsuspoliitika ja keeleinspektsiooni repressioonide kaudu.

- kiidab Venemaa valitsust

Ma ei kiida, aga samas ka ei laida. Ja tegemist pole sünonüümidega.

- usub, et riigil, kus ta elab, oleks parem Venemaa koosseisus

Kategooriliselt mitte. Muideks, kui Britid tõesti omavad selliseid andmeid (milles ma isiklikult kahtlen), siis see pole lihtsalt skandaal - see on katastroof.

- omab madalamat sissetulekut kui põliselanikkond

Loe veel

Minul isiklikult on riigi keskmisest palju kõrgem sissetulek, kuid see on just see juhtum, kui erand kinnitab reeglit. Venelased mitte ainult ei usu, et nad teenivad vähem - nad teenivadki vähem. Statistikaamet kinnitab seda: vaesuspiiri lähedal elas 2016. aastal 18,7% eestlastest ja 27,1% mitte-eestlastest. 19,3% Eesti kodanikest ja 34% muude passide omanikest.

- on eluga rahulolematu, tunneb ennast võõra ja isoleerituna, ei pea end võrdseks ühiskonnaliikmeks

"Rahulolematus eluga" on rumal emotsionaalne hinnang, millel pole kohta tõsises sotsioloogilises uuringus. Antud uuringu kontekstis seda nähtavasti kasutatakse värvide tumendamiseks: mida süngema pildi maalid, seda rohkem raha strateegilisele kommunikatsioonile saad. Võõras, isoleeritud ja ebavõrdne ühiskonna liige tegelikult tähendab marginaliseerumist, ja see on paraku reaalsus, mille eitamiseks peab olema kas loll või lurjus (vt eelmises lõigus toodud statistikat).

Kuidas näeb maailma vene kogukonna esindaja:

- armastab Venemaad

Mina armastan. Kas siis ei tohi või? Ma armastan ka Eestit. Ja natuke - Belgiat ja Poolat. See on vist ikka lubatud.

- usub, et Venemaa vaenlane on tema vaenlane

Osaliselt. Just sel põhjusel üritan kogu oma jõuga vältida olukorda, kus meie - Eesti, EL ja nn kollektiivne Lääs - muutume Venemaa vaenlaseks pöördumatult. Muide, meie, venekeelsed, kelle jaoks Venemaa pole lihtsalt auk kaardil, de facto pidurdame konflikti eskaleerumist paljudes aspektides.

- peab Vladimir Putin heaks presidendiks

Pigem tugevaks. Huvitav, kas seda küsimust esitati?

- usub, et Venemaa on rahumeelne riik, millel ei ole Baltikumis varjatud huve

Kui Venemaa, mille piirile NATO on liikunud, positsioneeriks ennast erakordselt rahumeelse riigina, ei oleks Putin tugev president. Ma ei usu varjatud huvidesse Balti riikides. Ilmselged huvid on aga kindlasti olemas. Näiteks NordStream-2.

- Venemaa peamine probleem on korruptsioon

Jah.

- usub, et Venemaa ja Eesti peaksid tegema koostööd

Kolm korda jah. Kas siis ei tohi?

- usub, et Venemaal on õigus kaitsta oma välismaal elavate kodanike huve

Kui me tunnistame sellist õigust ameeriklastel, ja kui meie, viibides välismaal, ootame Eesti kaitset, siis miks mitte tunnustada seda õigust Venemaal?

- peab EL-i ebaõnnestunud projektiks ja NATO-t vaenulikuks organisatsiooniks, mis ei suuda Eestit kaitsta

Mul ei ole võrdluseks piisavalt infot: mitu protsenti eestlastest ei ole EL-iga rahul? Ja muideks, mitu protsenti venelastest? Mis grupifoto see selline on? Minu endiselt usun, et Euroopa Liit on suurepärane projekt, kuid see ei tähenda, et ma ei näeks selle puudujääke või ei hakka seda kritiseerima. Aina rohkem kipume kordama NSVL-i vigu, mis on aga vastuvõetamatu.

Mis NATO-sse puutub, siis ma tsiteerin Rein Müllersoni: „Ateena juhitud Delose Liidu ja Sparta juhitud Peloponnese Liidu vastasseisu algusest kuni NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni vastasseisuni välja on püsivad sõjalised liidud, harvade eranditega, soodustanud rahvusvaheliste pingete kasvu ning vahest isegi omakäelisest loonud tingimusi sõjaliste konfliktide puhkemiseks.“

Kuid, tsiteerides teist klassikut, NATO on „reaalsus, mis on antud meile aistingutes“, mida me miljonil põhjusel täna muuta ei saa.

Meedia ja vene kogukond:

- Suurim vaatajaskond on PBK-l, mida peetakse kohalikuks, mitte välismaiseks telekanaliks

Pervõi Baltijski Kanal on kohalik telekanal. Pervõi Kanal on aga Vene oma. Ja see pole üks ja seesama asi. Kusjuures Ukraina „analüütiku“ Oleksiy Makukhini uuring, mida Eesti meediakanalid on seadnud PBK Kremli propaganda teesi aluseks, käsitles just nimelt Pervõi Kanalit, mitte PBK-t, mida see auväärt härra poleks saanud tehnilistel põhjustel vaadata. Ukrainas PBK-t ei näidata. (Ma teadlikult kirjutan Oleksiy Makukhini kohta sõna „analüütik“ jutumärkides – enne seda puutus Ukraina kaitseministri nõunik meediaga kokku üheainsa korra: kui ta avas ATO (terrorismivastase võitluse) alal võitlusvaimu ülevalhoidmiseks «АрмияFM» raadiojaama.)

- ETV+ telekanalit peetakse vastupropagandaks

See, et telekanalit kavandati Vene meediakanalite mõju neutraliseerimiseks, on avalik saladus. Sellegipoolest selles telekanalis töötavad toredad inimesed, kes annavad endast parima.

- Vene meediakanalite seisukohti peetakse objektiivseteks, Baltimaade küsimustes – vähemal määral

Jälle tunnen puudust selgest definitsioonist, mida tähendavad „Vene meediakanalid“. „Vremja“, „Dožd“ või Carnegie keskus? Nähtavasti ükski neist. See on sõimusõna.

- „Sputnik“-u ka „RT“ mõju on ületähtsustatud, seda enam Lääne-Euroopas

Absoluutselt.

- „Odnoklassniki“ ja „VKontakte“ sotsiaalvõrgustikud on lääne analoogidest tunduvalt populaarsemad

See jätab külmaks.

- Eesti ja vene kogukonnad saavad teavet täiesti erinevatest allikatest

Ei vasta tõele. Infoallikate paljususe juures on neil ka ühisosa – Eesti meedia. (Vt integratsiooni monitooringu andmeid eespool.)

Võttes kokku välkintervjuud iseendaga, ütlen ühte: Briti teadlaste töölaualt Eesti Postimehe veergudele tilkunud järeldused on järjekordne suurepärane näide sotsiaalvõrgustikes, ka Facebook-is, levivatest naljadest „Briti teadlaste“ kohta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare