Saate 22. minutil sai sõna Yana Toom, kes tervitas kõiki võidupüha puhul ja märkis, et Eestis oli kümneid tuhandeid inimesi, kes kogunesid võidupühal Pronkssõduri ja teiste mälestusmärkide juurde. "Meil tähistati eile Eestis ametlikult kahte pidupäeva: Euroopa päeva ja mitteametlikult võidupüha. Ma kardan, et Euroopa päev oli vähem rahvarohkem kui võidupüha." Toom lisas, et lõputu inimmeri oli mälestusmärkide juures õhtul kuni kella 11ni ning Pronkssõdur oli rinnuni lilledesse maetud. Siinkohal tõi Toom välja analoogia "surematu polguga" ehk Venemaal toimunud rongkäiguga sõjas hukkunute mälestuseks, kus inimesed hoiavad käes sõjas langenute pilte. Toomi sõnul on Eestis toimunud kogunemiste puhul samuti tegemist inimeste spontaanse tahte ja loomuliku vajadusega mälestada ning koguneda mälestusmärkide juurde.

Rääkides võidupüha paraadist, sõnas Toom, et ühelt poolt on muidugi vaja mõista, et riigiesindajate Venemaale võidupüha paraadile mitte tulek on poliitiliste sanktsioonide laiendamine. Teiselt poolt juhivad mitmed Lääne liidrid ennast nii kahekordselt. Näiteks Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier tuli kohale seitsmendal, mitte kaheksandal mail. Merkel tuli kohale kümnendal, mitte üheksandal mail. Aga ometi tulid nad kohale.

Toom tõi välja, et 28. aprillil avati europarlamendis fotonäitus Suurest Isamaasõjast. Avamisel oli Euroopa komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Martin Schulz. Samuti tõi näiteks Brüsselis oleva matmispaiga, kus on ka kaheksa Punaarmee hauda: 9. mai õhtuks ei olnud matmispaika lillede alt näha, lisaks olid seal Ukraina lipud, Venemaa lipud ja nõukogude lipud.

Toomi sõnul tähendab, et võidupüha tähistamises ei ole midagi negatiivset, aga lihtsalt riigi esindajate Venemaale võidupüha paraadile minek on seotud valega, et kui sa lähed paraadile, siis kiidad heaks Venemaa tegevusi Ukrainas.

Pärast eelpool olevat mõttekäiku katkestas saatejuht Toomi ja kuulutas välja reklaamipausi.

Saatejuht Vladimir Solovjov ütles saate esimest osa sisse juhatades, et Venemaa märgib oma kõige tähtsamaks pühaks 70 aasta möödumist võidust Suures Isamaasõjas. Saatejuhi sõnul olid sel aastal pidustused mitmes mõttes unikaalsed ja tänuavaldused enneolematud. Pidustustest võttis osa 12 miljonit inimest ning eri riikides, kust poliitilised esindajad Moskvasse võidupüha paraadile ei tulnud, kogunesid tuhanded inimesed. Saatejuhi sõnul Venemaa isolatsiooni, nagu ennustati, ei saavutatud ning Punasele väljakule tulid kolmkümne erineva riigi juhid, rahvusvahelised organisatsioonid ja nõukogude armee veteranid.