Teisalt ei kinnitanud Toom kuuldusi, nagu oleks ta Martin Repinskil soovitanud eilsel juhatuse koosolekul ministrikohalt tagasi astuda.

Väidetavalt olid eilsel Keskerakonna juhatusel meeleolud üsna vastakad, oli nii-öelda kaks leeri: oli neid, kes leidsid, et Repinski peaks ministrikohalt tagasi astuma ning neid, kes olid oma arvamusavaldustega ettevaatlikumad.

Mingisuguseid leere seal ei olnud, me lihtsalt arutasime probleeme. Martin palus veel aega, et selgitada üles kerkinud küsimusi. Selle aja ta sai. Ma usun, et täna õhtul mingisugune otsus sünnib.

Peaminister Jüri Ratas teatas, et Repinski ei astu tagasi, sama meelt oli ka riigikogu fraktsioon. Mida juhatuses arutati?

See on juhatusesisene asi. Oli töine arutelu, infovahetus, küsimuste-vastuste voorud. Ma usun, et Jüri Ratas andis eile ammendava kommentaari. Mis puudutab fraktsiooni istungit, siis minu teada fraktsiooni liikmed lugesid seda seisukohta ja kehitasid õlgu.

Kui palju on neid, kelle arvates peaks Repinski skandaalide pärast tagasi astuma?

Tegelikult me oleme kõik seda meelt, et meil on vaja ministrit ja et Martin Repinski sobib tööalaselt sinna väga hästi. Me oleme seda meelt, et Martin Repinski on ere näide sellest, et sotsiaalne lift Eesti ühiskonnas töötab. Ja see on võib-olla tema peamine, selline sümboolne eelis. Meil on ka küsimusi ja nendele küsimustele ta peab vastama.

Kas küsimused on seotud meedias üles kerkinud erinevate skandaalidega või on midagi uut?

Need on väga erinevad küsimused. Mõned neist ei ole üles kerkinud mitte kuskil, aga ehk me ise ka oskame infot otsida. Olen ise endine ajakirjanik, oskan infot otsida. Sellest, mis on tulekul, on mul ettekujutlus.

Mis seisukohal te ise olete Repinski küsimuses?

Tal on väga tugev põllumeeste toetus. Ma ei mäletagi ühtegi ministrit, kes oleks nii lühikese aja jooksul saanud sellise võimsa toetusavalduse nagu Martin Repinski. Kuna Ida-Virumaa kujunes viimasel ajal minu piirkonnaks, siis mul oli väga selge arusaam sellest, kuidas hindavad seda kohalikud inimesed. Poiss, kes sündis venekeelses peres, kus olid probleemid koondamiste tõttu. Et temast sirgus minister, on oluline ja väga hea signaal inimestele. Aga siin on päris palju asju, mis tuleb läbi rääkida. Ja Martin ise otsustab, mis ta edasi teeb. Ka minu seisukoht oli eile: keegi ei saa praegu talle öelda: "Tead, mine ära." See peab olema tema enda otsus, kas ta läheb või jätkab.

Tõite juhatuses välja ohumärke, mis võivad avalikkuse ette kerkida?

Ma ei saa öelda, et see niimoodi oli. Aga nii palju ma ikka meediat tean, et kui juba pekstakse, siis juba täiega.

Kuuldavasti olite teie see, kes soovitas Repinskil mitte vastu võtta ministrikohta.

See vastab tõele, jah. Mina olin see inimene, kes talle kirjutas ja ütles, et Martin, ära seda praegu tee. Endise ajakirjanikuna aimasin, mis toimuma hakkab ja mul oli hirm, et ta lihtsalt ei suuda vastu hakata. Ta on poliitikas niivõrd noor ega pole jõudnud endale paksu nahka kasvatada. Minu hirm oli, et teda hakatakse tampima ja sellega kahjustatakse nii tema enda väljavaateid kui ka erakonna mainet.

Ehk siis teil oli juba aluses ohusignaaliks, et võib tulla taolisi skandaale?

Probleem on selles, et tavainimene - kui ta on võlgades, kui tal on probleemid kohtutäituritega - ei oska seda poliitiliselt hinnata. Mulle oli kõige valusam see, et ta kannab poliitilist vastutust asjade eest, mida ta tegi, kui ta pole poliitik olnud. See, mis praegu välja tuli on kahjuks ühe tavalise Eesti inimese elu: sõitnud jänest, ei maksa õigel ajal arveid... See on olnud iga inimese elus, aga see ei ole miski, mis peaks küsimärgi alla seadma meie professionaalsuse. Aga kui päevast mpäeva tekivad aina uued küsimused, siis on juba probleem.

See on keeruline olukord Martin Repinskile. Mida ta tegema peaks?

Mida ma arvan, seda olen öelnud Martinile mitu korda. Ja ehk ta võttis minu arvamuse ka teadmiseks, aga see ei ole kindlasti avaldamiseks Delfis.

Väidetavalt soovitasite ka eile Repinskil rängalt järele mõelda, kas tõesti ta soovib niimoodi ministrina jätkata.

Ma ei ütleks, et ma olen midagi rängalt soovitanud. Soovitan mingeid asju, kuna mul on kogemus kahjuks või õnneks mõlemas valdkonnas: nii meedias kui ka poliitikas. Ma näen, et kui meedial on hammas verine, siis peab Martin olema valmis selleks, et ta "süüaksegi ära".

Jüri Ratas viitas eile, et tulemas on uusi asju.

Uusi või vanu, kes seda teab. Aga kuskil on koostatud korralik meediaplaan ja vastavalt sellele ka tegutsetakse. Kui vaatame, et meil on valitsuse või siis erakonna vastas selline vastane, kes töötab vastavalt meediaplaanile, siis peame omad järeldused tegema.

Kas juhatuses hääletatakse Repinski jätkamise küsimuse üle?

Ei usu, et läheb hääletuseks, üritame otsuse vastu võtta konsensusega. Ma ei näe hääletamiseks põhjust: praegu on pall Martini kätes ja see on tema otsustada. See on Martini (Repinski - A.P.) ja Jüri (Ratase - A.P.) vaheline kokkulepe. Peaministril on vaja usaldus oma ministrite vastu, ministritel peab olema selge ülesannte ring, piirid avaliku elu ja eraelu vahel. Juhatus on konsultatiivne hääl: vaatame asju, arutame ja üritame parima lahenduse leida.

Repinskil pole mingit kuritegu varjata. Sellist luukere pole kapist tulemas, mille pärast ta muutuks salongikõlbmatuks. Vigu on teinud kõik, aga tuleb teha vahet pahatahtlikul ja rumalal veal.

Kas Repinski on teinud rumalaid vigu?

Ta on endiselt hea kolleeg, kes on võib olla liiga noor ja kogenematu. Aga ma leian, et sümbolina on ta Eesti valitsusele väga tähtis. Poiss, kes on sündinud samal aastal ja samas linnas kui Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister, suurärimees Oleg Ossinovski poeg - A.P.), aga erinevas peres. See on optimismisüst noorele põlvkonnale. Ainult selle pärast tasuks teatud asjade peale silmad kinni pigistada. Aga teatud piirini.

Ebavõrdsuse teemadele on Yana Toom viidanud ka oma 4. detsembril avaldatud venekeelses Facebooki postituses:

"Mis mind reaalselt Martin Repinski minevikuga seoses häirib, on see, et vaat see on see "teine Eesti". See sama, kus inimesed rabelevad välja võlgadest, satuvad ebameeldivustesse kohtutäituritega, ei saa anda lastele kõrgharidust, kaotavad töö, õpivad ellu jääma. Ja siis on mingisugused eraldi inimesed, kes peavad ennast eliidiks lihtsalt selle pärast, et riigi taastamise protsessis sattusid nende pered-praktiliselt automaatselt-piruka juurde ja nüüd nad arutavad tema professionaalse mittesobivuse üle. Ühesõnaga, mitte midagi temast teadmata pole Martini tööst ministrina üldse keegi mitte midagi ei kuulnud. Jätke Repinski rahule," kirjutas Toom.