Kaitsepolitsei aastaraamatus kirjutatakse Toomi sõnul, et tema on survestanud venekeelseid koole olema eestikeelsele õppele ülemineku vastu. „Ma ei survesta kedagi, see on tõsine pretensioon,“ ütles Toom BNS-ile. „Ma vaatasin seda lõiku ja leidsin, et ma ei saa seda alla neelata. Seletagu mulle, toogu tõendid - kui neid ei ole, ma lähen kohtusse.“
Kolmapäeval saatis Toom siseminister Vaherile kirjaliku küsimuse, milles nõuab kaitsepolitsei aastaraamatus kirjutatu kohta selgitust, Vaheril on vastamiseks aega kümme päeva.
Toom kinnitas, et on kaalunud ka kohe kohtusse pöördumist. „Olen juristidega nõu pidanud, kuid viisaka inimesena ma ootan ära, mida Vaher mulle vastab. Kui nad tunnistavad, et tegid vea, liialdasid või midagi muud, siis ma jään ilmselt rahule, aga kui seda imet ei juhtu, lähen kahtlemata kohtusse,“ kinnitas Toom veelkord.
Samuti kapo aastaraamatus vene koolidega seoses mainitud riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ütles BNS-ile, et kaalub veel kohtusse pöördumist ja teeb otsuse ülejärgmise nädala alguses. Otsus sõltub nii siseministri vastustest ja selgitustest, kui ka kapo aastaraamatule osaks saavast kajastusest. „Ma püüan hinnata seda, millist kahju on toonud see laim kapo aastaraamatus,“ ütles ta.
Ka Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart otsustas kapo selle aastaraamatus ilmunud materjali pärast kohtusse kaevata. Kõlvarti arvates üritatakse teisitimõtlejaid kõikvõimalikult diskrediteerida või vähemalt naeruvääristada ning see ei käi ainult poliitikute kohta. Enda sõnul ei ole Kõlvart oma töös ega tegevustes teinud midagi varjatut ega Eesti riigi vastast.
Venemaa mõjutustegevus Eesti suunal tõi kaitsepolitsei huviorbiiti Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvarti, kes kapo hinnangul toetab jõuliselt Venemaa püüet säilitada Eestis täies mahus venekeelset gümnaasiumiharidust. Kapo peadirektor Raivo Aeg ütles, et kapo ei nimetaks Kõlvartit küll Venemaa mõjuagendiks, kuid tema tegevus tekitab rohkelt küsimusi. Samas rõhutas Aeg, et Kõlvart on oma tegevuses kasutanud talle põhiseadusega antud õigusi ja seni pole nendest piirdest välja astunud.
Kapo kinnitusel kuulub venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine lähiriikides Nõukogude Liidu venestuspoliitika ühe osana Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuste prioriteetide hulka. Kõlvarti tegevus on kapo aastaraamatu andmetel seotud 2007. aastal alanud venekeelsete koolide gümnaasiumiastet puudutava osalise üleminekuga eesti õppekeelele. See tekitas osades õpetajates ja lastevanemates vastumeelsust ning oma seisukohtade väljendamiseks loodi 2010. aasta sügisel MTÜ Vene Kool Eestis.
