Yana Toom „Radaris“: On vaja järgmist Savisaart, on vaja järgmist kolli

Keskerakondlasest europarlamendi saadik Yana Toom, keda pärast tema Süürias-käiku on igal sammul jälitanud süüdistus Kremli-meelsusest, leiab, et talle ühemõttelise venemeelse sildi külgekleepimise põhjuseks on hooga käima läinud kohalike valimiste kampaania.

„On vaja järgmist Savisaart, on vaja sellist järgmist nagu kolli. No kes see kandidaat on? Selge, et see on Yana Toom!“

Just sellise mõtteavaldusega tervitab Eesti europarlamendisaadik Yana Toom meid Euroopa Parlamendis Strasbourgis oma töökabinetis. Pole tarvis palju mõelda, et aru saada, millele ta viitab – mõjuagent Savisaar on tõrjutud Eestis poliitilisele ääremaale ja Savisaare asemele on tarvis uut vastast, kelle venemeelsusega hirmutada.

Ja tõsi ta on, et pärast Toomi viimast Süürias-käiku ja Venemaa poolt toetatud Süüria diktaatori Basharal-Assadiga kohtumist, on arvamused selle kohta, et Toom on otsesõnu öeldes Kremli mõjuagent, muutunud igapäevaseks elu osaks. Teisisõnu - kohati tundub poliitilisi arvamusavaldusi jälgides, et Toomi näol on tekkinud suisa julgeolekuoht.

Tihe töögraafik parlamendis

Europarlament koguneb Brüsseli asemel Strasbourgis igal kuul ühel nädalal. Jaanuaris oligi selleks eelmine nädal. On esmaspäeva hilisõhtu ja kell on saamas 11. Toomi töökoosolekud parlamendihoones on lõppenud ja ta saabub koos assistendiga majutuskohta Strasbourgi külje all Lingolsheimis. „Siin on neli päeva Strasbourgis – need on väga pingelised,“ ütleb Toom hilist õhtusööki alustades.

Nädala peateemaks on parlamendis uue presidendi valimine, mis – nagu tänaseks teame – lõppes konservatiivist itaallase Antonio Tajani võiduga.

Tihe ajagraafik on Toomil ka enda saadikutöö tõttu. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis on arutluse all tema koostatav järgmise poolaasta sotsiaalvaldkonna arenguid käsitlev raport. Kultuuri- ja hariduskomisjonis on ta variraportöör audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ning autoriõiguste direktiivi käsitlemisel. „Seda on väga raske valijale nö müüa, aga need on asjad, mis hakkavad määrama meie elu väga tugevalt juba lähimatel aastatel,“ räägib ta.

Toomil on tõenäoliselt õigus, et valijale ehk avalikkusele jutt neist raportitest ja direktiividest väga palju korda ei lähe. Küll aga on viimase kuu jooksul olnud teravdatud tähelepanu all kõik muu, mida Toom ütleb või teeb ja mida saab tõlgendada kui venemeelset.

Küsime temalt, kas Eesti meedia võib ka selle töönädala sees leida midagi seesugust, mida võiks kirjeldada venemeelsena?

„Eesti meediale pole vaja selleks mingisugust põhjust. Ma arvan, et see leitakse niikuinii,“ ütleb ta.

Nali naljaks, aga küsimus sellest, kas Toomi-probleemi näol on tegemist niisama meediapeksu või tõsise Venemaalt juhitud julgeolekuprobleemiga, vajab uurimist.

„Esindavad Kremli huve!“

Kordame esmalt üle mõned teadaolevad faktid, mis puudtavad tema Süürias-käike. Esimest korda käis Toom Süürias ja kohtus Assadiga juulis. Toona olid koos temaga Lätist valitud europarlamendi saadik Tatjana Ždanoka ja hispaanlane Javier Permuy.

Detsembris käis koos Toomiga Süürias teine Lätist valitud vene rahvusest saadik Andrejs Mamikins ning itaallane Stefano Maullu. Assadit külastati ühiselt Venemaa föderatsiooninõukogu delegatsiooniga.

Läti europarlamendisaadik Artis Pabriks annab oma kolleegide sellisele tegevusele üsna karmi hinnangu. „Minu arusaama kohaselt esindavad nad Kremli huve,“ ütleb ta. „Neid aitas Venemaa saatkond. Venemaa on Assadi liitlane ja samal ajal okupeerib Ukraina territooriumit,“ lisab Pabriks.
Arusaamatu on Toomi külaskäik Assadi juurde ka tema Eesti kolleegile ning europarlamendi fraktsioonikaaslasele Urmas Paetile. „Miks minna ja aidata sellisel sisuliselt kurjategijal rahvusvahelises plaanis tekitada muljet, et tal on justkui mõistjaid ja toetajaid ka kuskil mujal väljaspool Venemaad ja Iraani,“ ütleb Paet.

Ka Leedu saadik Petras Auštrevičiuson sarnasel seisukohal. „Ma arvan, et Moskva juhib seda mängu,“ on tema sõnum. „Moskva korraldab kohtumisi Assadiga, et näidata, et mitte kõik ei kehtesta neile sanktsioone,“ ütleb ta ja lisab, et Assadi režiim on tapnud pool miljonit oma enda inimest.

Toom Assadist: ta tunnistab, et on diktaator

Toom ütleb, et küsis sõjakuritegude kohta Assadilt juba esimesel kohtumisel juulis.

„Assad vastab selle kohta, et jah, ma ei ole sugugi ingel, ma olen diktaator, ma olen idamaine diktaator. Aga 80% põgenikke jooksevad minu juurde, mitte sinna, kus pead lõigatakse ära. Miks?“ küsib ta.

Toomiga koos Süürias käinud Läti kolleegi Mamikinsit saadab koduses Lätis samasugune oponentide kriitika. „Paljud on mind nimetanud Kremli spiooniks, teised Läti patrioodiks, aga mul on oma valijad ja poliitilised seisukohad,“ ütleb Mamikins.

Toomil ja Mamikinsil on oma käigu põhjendamisel kohati väga sarnased argumendid. Näiteks selgitatakse, et Assad on seaduslik president. „Ta on endiselt seaduslikult valitud president, see on fakt. Ma ei räägi siin eelmiste valimiste protseduurist,“ ütleb Mamikins.

„Tal on väga selge arusaam asjadest. Sellega võib nõus olla või mitte,“ lisab Toom Assadi kohta.

Lotman: rohkem Vene esindaja kui saatkond

Samal ajal on Eestis Toomile juba kinnistunud igati venemeelne kuvand, mille IRLi poliitik ja semiootik Mihhail Lotman võtab kokku väga lihtsalt. „Ta ongi Eestis Venemaa esindaja. Palju rohkem, kui Venemaa saatkond.“

Küsime seetõttu Toomilt otse, kas ta käis Süürias Venemaa asja ajamas, nagu tema oponendid räägivad.

„Pakute mulle mingisuguse tobeda süüdistuse ja ütlete, et hakka nüüd ennast õigustama – ei hakka!“ vastab Toom.

Aga miks ta Süürias käis?

„Huvi pärast ja sellepärast, et ma usun, et Euroopa Liidu inimeste jalg peab seal ukse vahel olema, siis kui läheb tõsisteks läbirääkimisteks. Ja läheb lähikuudel,“ selgitab Toom.

„Varem või hiljem peame isegi Basharal-Assadiga asju arutama. Pärast uue USA presidendi Donald Trumpi ametissenimetamist muutub kogu poliitiline maastik täielikult. Seda ka Süürias,“ lisab Mamikins.

Süüriasse hispaanlase abil

Kas rahvusvaheline poliitika Süüria osas tõesti muutub, näeme õige pea.
Selge on aga see, et Süürias käinud saadikud ei saanud kutset juhuslikult. Mullu suvel toimunud esimese Süüria-reisi kutse esitati saadikutele Süüria Madridis asuva saatkonna kaudu ja selle reisi korraldamise eestvedajaks oli hispaanlasest eurosaadik JavierNart. Nartil ja Toomil on europarlamendis omavahel hea läbisaamine ning nad jagavad sarnaseid seisukohti - näiteks toetab Nart selgelt Toomi seisukohti Eesti mittekodanike probleemide osas. 2015. aastal külastas Nart Toomi kutsel ka Eestit ja meie ajakirjanduses nimetati Narti toona venemeelseks europarlamendi saadikuks. „Fantastiline,“ naerab Nart, kui talle seda viimast selgitame.

Nart kinnitab meile, et korraldas Süüria-reisi, kuna omab pikaajalisi suhteid Lähis-Idas. Samuti ütleb ta, et ei poolda siiski Putinit ega tema poliitikat, vaid seda, et meil säiliks dialoogivõimalus Venemaaga. „Me ei saa kaotada Venemaad oma idapiiri tagant, ei saa,“ ütleb Nart.
Süüriast rääkides kritiseerib ta kõiki osapooli, aga eelkõige näeb ta olukorras süüd lääneriikidel. „Assadi ja Vene armee tapatalgute ja kuritööde osas jään oma seisukohtade juurde. Aga millised on tänased valikud? Ilusa Lääne koalitsiooni valikud? Enam kui kolm aastat oli aega selle probleemiga tegeleda, aga tulemust pole,“ ütleb ta.

Toom: julgeolekugarantii head USA-Vene suhted

Selge on see, et Süüria küsimus ei olegi lihtsalt must-valge. Toomi sõnul oleme me Eestis kogu teemakäsitluses ka Venemaa suhtes liialt paranoilised. „Kui me keerame selle, ma ütleks paranoia, teistpidi, siis iga eestlane, kes kardab Venemaa rünnakut, peaks olema õnnelik, et Venemaa praegu tegutseb Süürias nii aktiivselt. Nii et tal ilmselt ei jagu käsi igal pool nii aktiivselt tegutseda,“ ütleb ta. „Aga kui rääkida tõsiselt, siis ma ikka arvan, et Eesti julgeolekugarantii on head suhted Venemaa ja USA vahel. Siis on meil rahu majas. Ja see on see, mille poole me tegelikult peaksime pingutama,“ märgib Toom.

Üks Toomi Süüria-visiidi tulemus on see, et Toomi tegevust peab kommenteerima ka tema kodupartei Keskerakonna esimehest peaminister Jüri Ratas. „Kui te küsite, kas mina käiksin nende delegatsioonis Süürias, siis vastus on üheselt ei,“ räägib Ratas.

Ratas pidi sama küsimust käsitlema ka riigikogu ees arupärimisele vastates.

„Ta ütles väga selgelt, et kõik diplomaatilised ettevõtmised on teretulnud konflikti lahendamiseks. Tema pole Süüriasse läinud? Teda pole ka kutsutud, pole dilemmat,“ ütleb Toom.

Erakond kahvlis?

Ratase seisukoht Toomi küsimuses näib üsna ümmargune ja pehme. Ka Ratas viitab sellele, et rahvusvaheline olukord on muutumises. „Me näeme täna välispoliitikas, et välispoliitika võib hakata natukene ümber kujunema, kui me vaatame ka uusi suhteid USA ja Venemaa teljel,“ lisab Ratas.
Lotman näeb Ratase seisukohtade taga seda, et valijate seas ülipopulaarne Toom on oma erakonna lihtsalt kahvlisse pannud. Lotmani hinnangul ei öelnud Toom pärast Süürias käiku mitte juhuslikult, et käis seal esindamas oma valijaid. „Et teda saatsid tema valijad. See on väga kõva sõna. See oli selline kilp ja soomus Keskerakonna sees. Praegu ongi see probleem, et kes keda rohkem vajab – kas Yana Toom Keskerakonda või Keskerakond Yana Toomi,“ ütleb Lotman.

Toomi sõnul keskendutakse Eestis liialt ühe erakonna siseelule. „Vaadake, ma olen endine ajakirjanik. Ja ma ei tahaks väga skeptiliselt suhtuda meie meediasse, aga tegelikult on asju palju tähtsamaid, kui Keskerakonna siseelu,“ ütleb Toom.

Toom: pekstakse, et minust ei saaks kandidaat
Kuid erakonna siseelu probleemidest ja Toomi meelsusest räägitakse ajakirjanduses sõltumata Toomi arvamusest.

„Ma arvan, et see on kohalike valimiste kampaania. Yana Toomist ei pea saama mingisugune tõsiseltvõetav kandidaat. Ja et oleks väga selge Keskerakonnale, et kui see peaks juhtuma, küll me siis teile näitame,“ ütleb Toom. „Kui Toomist saab Tallinna linnapea kandidaat, on selge, millega pekstakse erakonda. Kui pekstakse praegu rohkem, siis ei saa linnapea kandidaat. Jälle hea,“ lisab ta.

Et Toomi-kriitika taga on poliitiline heitlus, mida veab eelkõige Reformierakond, toob välja ka Toomi europarlamendi kolleeg Marju Lauristin. „See erakond, kes oli seni valitsev ja ära hellitatud, paneb nüüd kõik rattad liikuma, et praeguse valitsuse tegevust ükskõik mis kandist ta saab, kannast hammustada. See käib sisepoliitika juurde,“ ütleb Lauristin.

Toomi sõnul keerab Eesti ajakirjandus omalt poolt kõigele sellele omakorda vinti peale. „Kõige nõmedam on see, et kui ma annan mingi pika intervjuu, üritan siiralt rääkida ja enam-vähem sügavalt, siis ma näen pealkirja, mingi kolm rida ja mine maksa kaks eurot. Mida muidugi keegi ei tee. Aga rahvas muidugi usinalt kommenteerib. Kui järgmine päev keegi vastab mulle, valab mind poriga üle, siis selle eest raha ei küsita,“ ütleb Toom.

Toom viitab siin reformierakondlasest keeleteadlase Urmas Sutropi kommentaarile, mis ilmus pärast Toomi hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuud ja mis pani kogu Toomi jutule üheselt kremlimeelse diagnoosi. Ajakirjanduse kaudu toimuvast mõttevahtetusestSutropiga ei saa ta ka meie vestluse ajal üle ega ümber. „Just praegu mulle saadeti järjekordne küsimus, ma ei tea, vist oli Õhtuleht. Et Sutrop nüüd nõuab, et venelased hakkaksid vabandama okupatsiooni eest, mis on minu seisukoht. No ma vastasin, et mina saabusin Eestisse aastal 66 Sakala tänava sünnitusmajas ja kui härra Sutropi arvates see on okupeerimine, no siis mingu tohtri juurde,“ ütleb Toom.

Kolleegid: Toom esindab oma valijat

Toomi Eesti kolleegid europarlamendist on kokkuvõttes üsna üksmeelsed, et Toomi kujutamine julgeolekuohuna on liialdus. Ta esindab lihtsalt oma valijaid.

„Mina ei müstifitseeriks kedagi üle. Minu meelest Yana Toom ei ole mingi julgeolekuoht,“ ütleb Paet. Küll aga võiks Paeti sõnul Toom mõjutada natuke omaenda valijaskonda. „Ei pea täpselt tegema seda, mida vene televisioonist õhtul nähakse, selle pealt kujutada meelsust ja arvamust ja nüüd omakorda justkui saadik peaks nii käituma,“ räägib Paet. Paeti sõnul on kogu Toom saanud palju eetriaega ja tähelepanu seoses oma Süüria-reisiga ja see ongi selgelt olnud tema eesmärk.

Kaja Kallase sõnul ei ole tarvis kedagi stigmatiseerida. „Yana Toom on Eestist valitud saadik, saanud väga suur mandaadi. Ehk siis inimesi, kes arvavad nii, nagu Yana Toom, on Eestis päris palju,“ ütleb ta.

Ka Indrek Tarandi sõnul tuleb arvestada, et selline valija, kellele Toomi seisukohad ja tema Süürias-käimised korda lähevad, on Eestis olemas ja arvukas. „Kui selline kodanikkonna osa on, siis parem on, kui neil on oma väljund parlamendis,“ ütleb ta. Tarand lisab, et Toomi Süüria-reisist Euroopa Parlamendis tegelikult väga isegi eit eata. „Kuigi Eestis ja võib-olla ka Lätis oli see reis nüüd suur uudismuna, siis siin ei ole ma selle kohta ühtegi silpi kuulnud ega näinud,“ sõnab ta.

Lauristini sõnul on Toom oma seisukohtades ja tegevuses avalik ning avameelne. „Näiteks neid välispoliitika asju, kus ta teab, et tema valija on tundlik, siis ta käitub tõepoolest nii, nagu Venemaale on kasulik. Aga see ei anna veel mingit selles mõttes alust veel rääkida, et Yana Toom on julgeolekuoht, sest ta teeb seda tõesti avalikult ja avameelselt ning oma valijate vaateid silmas pidades,“ ütleb ta.

Mis puudutab aga tema tööd europarlamendis, siis kolleegid lisavad, et tegelikult teeb Toom seal väga kõvasti sisulist tööd ja kaitseb paljudes küsimustes Eesti seisukohti. „Ma olen ka olnud debattides, kus ta väga selgelt Eestit kaitseb. Seal ei ole Eesti meediat, seal ei ole Eesti silmi, see ei ole Eesti auditoorium,“ ütleb Kallas.

„Eestis keegi ei tea, mida teeb Yana Toom nendes komisjonides siin. Kusjuures ebaõiglaselt ei tea, sest ta tõepoolest teeb minu meelest päris head tööd seal,“ märgib Paet.

„Mul on 16 variraportit hetkel ja mitte ükski neist ei puuduta ei Kremli, ei Venemaad ega kodanike- ja keeleküsimust,“ ütleb Toom.

Ka Lotman nendib, et julgeolekuohuks Toomi pidada ei saa. „Julgeolekuoht on Vladimir Vladimirovitš Putin. Yana Toom iseenesest ei ole julgeolekuoht. Ei maksa teha sääsest elevanti. Ta on sääsk,“ ütleb ta.