"Üle 90% Krimmi elanikest said Vene kodakondsuse pärast 2014.a sündmusi, arvestades, et de facto on poolsaar Venemaa tõhusa kontrolli all," kirjutab Toom arupärimises.

"Need inimesed ei saa taotleda Schengeni viisasid saatkondades, mis tegutsevad Kiievis, selle tõttu, et puuduvad vajalikud dokumendid. Enamik Krimmis elavatest inimestest enam ei oma kehtivat Ukraina passi. Ja ka reis Kiievi on päris keeruline asi, sest adekvaatset transpordiühendust Ukraina pealinnaga Krimmil pole."

Toom ootab Euroopa Liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika esindajalt vastuseid küsimustele, kas Krimmis väljastatud Vene passi on võimalik saada Schengeni viisat Moskva ja Kiievi saatkondades ning kas humanitaarsetel kaalutlustel tehakse erandeid. Lisaks soovib Toom teada, kas Schengeni viisade väljastamise poliitikat Krimmi elanikele on kavas ümber vaadata.

Toom leidis, et antud juhul võiks kasutada ajaloolist mittetunnustamise poliitika kogemust. "Näiteks nõukogude ajal väljastati ju Balti riikide elanikele viisasid Läände."