Delfi artiklis ütleb Hanno Pevkur, et eelnõu mõte pole võtta ära kodakondsus ühelt isikult ning lisab: "Yana Toom ei peaks arvama, et kogu maailm tema ümber keerleb,".

Toom vastab Facebooki postituses varmalt, et ta seda ei arvagi. "Ma sain eelnõust teada, kui mulle helistas ERR-i ajakirjanik, ega ma oravate seadusloomet väga ei jälgi," kirjutab Toom.

Seejärel väidab ta, et eelnõu läbi ei lähe ning tsiteerib Eesti kodakondsusseaduse § 28, mis puudutab Eesti kodakondsuse ära võtmist seaduslikult juba piiritletud põhjustel. Ta jätkab, et pole eelnõu läbiminemise osas mures.

Telefoniintervjuus lisas Toom, et ta ei näe põhjust olla mures, sest seaduses on juba täna kodakondsuse ära võtmise mehhanism lahti seletatud, samamoodi on seal selgelt kirjas, et kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta tema veendmuste järgi. "Kui me hakkame veendumuste järgi hindama, kes kodanikuks sobib, siis see pole enam demokraatlik riik," ütles Toom, "lollid eelnõud ei lähe riigikogus läbi,".

Ta jätkas, et kuigi eelnõus on vajalikke punkte, näiteks topeltkodakondsuse küsimusega tegelemine. "Eelnõu eesmärk oli laiendada eestlust, sellega võib igati nõus olla, aga ma ei ole nõus, et me valime seda riikide järgi, vältides Venemaad. Näiteks Petserimaal on terve hulk topeltkodakondsusega ning Eesti juurtega inimesi, kuidas me nende puhul käitume?" küsis Toom.

Ta avaldas lootust, et eelnõu menetlemise käigus kaob sellest juba reguleeritud osa ning eelnõu pakub lahendust tänasele olukorrale, kus kodakondsusseaduse järgi võib olla vaid üks kodakondsus, kuid põhiseaduse järgi ei või kelleltki sünnijärgset kodakondsust ära võtta.

Reformierakonna fraktsioon algatas sel nädalal kodakondsusseaduse muutmise eelnõu, millega taodeldakse nii topeltkodakondsuse lubamist neile, kes on Eesti kodakondsuse omandanud sünniga, aga ka eriliste teenete eest antud kodakondsuse ära võtmist, juhul kui suhtumine Eesti vabariiki on muutunud kohatuks. Toom sai Eesti kodakondsuse 2005. aastal Andrus Ansipi valitsuse ajal ning see otsus on teeninud pidevat kriitikat.