"Praegu, kui peetakse koalitsiooniläbirääkimisi, on õige aeg mõelda ühiskonna ühendamise peale. Hiljutine sotsioloogiline uuring näitab, et paljud eestlased on valmis tunnistama põliselanikeks kõiki, kes on Eestis sündinud ja isegi üsna hiliseid sisserändajaid. Kodakondsuse probleemi positiivseks lahendamiseks on puudu vaid poliitilisest tahtest," teatas Toom pressiteates.

Jaanuaris Saar Polli läbiviidud küsitluses paluti vastajatel valida nende hinnangul kõige sobivam vaste mõistele "Eesti põliselanik". Pooled vastanutest (41 protsenti vastanud eestlastest) on valmis tunnistama Eesti põliselanikeks kõiki siin sündinuid, aga ka siin lapseeast või vähemalt 15 aastat elanuid.

Vaid seitse protsenti vastanutest ütles, et põliselanikeks saab pidada üksnes Eestis elavaid eestlasi. Ülejäänud arvasid, et põliselanik on teist või kolmandat põlvkonda Eestis elav inimene.

"2011. aasta rahvaloenduse andmetel on üle poole mitte-eestlastest sündinud Eestis; ja igal kolmandal on siin sündinud vähemalt üks vanematest. Vastutustundetud poliitikud õhutavad venekeelse rahvastiku suhtes valvsusele. Uuringutulemused näitavad aga, et meie ühiskond on piisavalt avatud. Raske on selgitada kodakondsuse mitteandmist neile, keda me ise oleme valmis nimetama Eesti põliselanikeks," rõhutas Toom.

Saar Polli uuring tehti Toomi tellimusel, selle eest tasus Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsioon ALDE.