Wall Street Journal võrdles Putinit Hitleriga
Putin kutsus 24. detsembril kõigis Vene riiklikes tele- ja raadiokanalites otse-eetris kuulajate küsimustele vastates Balti riikide venelasi ja vene keele kõnelejaid nõudma vene keelele ametlikku staatust ja arvulisi kvoote venelaste esindatuseks kohalikes organites.
Lavastus oli piisavalt viimistletud, reetmaks eelnevat planeerimist, märkis WSJE.
Saatejuht tutvustas venelasest televaatajat Riiast ja lasi tal esitada Putnile küsimuse: “Kas Venemaa on valmis, mitte sõnades, vaid tegudes, kaitsma venelaste õigusi ja huve Balti riikides, Kesk-Aasias ja teistes endise Nõukogude Liidu piirkondades?”
President vastas pikalt ja teatas “jõulisemast seisukohast venekeelse elanikkonna huvide kaitsmisel, eelkõige loomulikult SRÜ riikides”. Ta rääkis “võitlusest vene keele ametliku staatuse nimel” ja kinnitas, et “me tõhustame oma pingutusi selles valdkonnas. Selles pole mingit kahtlust”.
Sellega võttis Vene president sihikule riigid, mis ei ole veel toibunud Nõukogude metsikustest oma rahvusliku identiteedi kallal, nentis Wall Street Journal Europe.
“Kas te kujutaks ette Saksa kantslerit nõudmas teleesinemises elsaslastele või Itaalia saksakeelsele elanikkonnale suuremaid õigusi ja tõotamas neile oma toetust? Tänapäeva Euroopas on see mõeldamatu, ütlete teie. Sedasorti sekkumise patenteeris Hitler ja ka Slobodan Milosevic tegi sellega katset,” kirjutas WSJE.
Putin võrdles teleesinemises Balti riike Makedooniaga, kus on otsustatud Euroopa Liidu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE survel anda albaania elanikkonnale õigus olla proportsionaalselt esindatud riigivõimu- ja juhtorganites, sealhulgas julgeolekustruktuurides. Putin ütles, et seda põhimõtet tuleb rakendada ka venelastele Baltimaades.
Wall Street Journal Europe toonitas, et tegelikult ei ole Balti riikidel ja Makedoonial mingit analoogiat.
“Ajalooliselt, poliitiliselt, juriidiliselt, sotsiaalselt, demograafiliselt ega ühelgi muul viisil ei saa olla erinevamat olukorda kui Makedoonias ning Eestis, Lätis ja Leedus. Viimased on edukad tänapäeva demokraatiad, tänu millele elavad ka kohalikud venelased käegakatsutavalt paremini kui venelased Venemaal,” tõdes WSJE.
Majandusleht peab Venemaa käitumist katseks kallutada kohaliku etnilise hõõrumisega NATO liidreid loobuma mõttest Balti riike oma liikmeks võtta. Mõned alliansi liikmesriigid on väljendanud kartust, et Balti riikide vastuvõtmisega imporditakse ka pinged kohalike venelastega ja see võib tekitada uusi probleeme Venemaaga.
“Venemaa 1991. aasta järgsed võimud on tõestanud, et seda tüüpi pingete õhutamine on efektiivne mitmelgi pool endise Nõukogude Liidu alal. Praegu ei ole Moskval kasulik astuda avalikult NATO laienemise vastu, sest alliansis on tekkimas üksmeelne otsus esitada Balti riigidele sel aastal liitumiskutse. Avalik ja kangekaelne vastuseis rikuks Venemaa mängu kõrgemale panusele, milleks on otsustaja roll alliansis. Putini teleesinemise märkused viitavad, et Venemaa poliitika kulgeb praeguse hetke ja Praha tippkohtumise vahelisel ajal mööda kahte paralleelset rada,” kirjutas WSJE.
WSJE meenutas, et OSCE otsustas eelmise aasta lõpus sulgeda oma missioonid Eestis ja Lätis, kuna neis riikides on vähemuste õigustega kõik korras. Leedu, kus on venelasi vähem, pääses OSCE missioonist juba varem.
“Nüüd ähvardab Venemaa viia oma kampaania teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, kus, nagu OSCE-ski, on toetust loota ainult diktaatorlikult satelliidilt Valgevenelt. Praeguseks on Euroopa Liit ja NATO jõudnud seisukohale, et Balti riigid on teinud kõik, mida neilt on sotsiaalse integratsiooni ja Venemaaga konstruktiivsete suhete vallas mõistlik nõuda. NATO Praha tippkohtumise eel tuleb Moskval kõvasti pingutada, et vastupidist tõestada,” märkis Wall Street Journal Europe.
