“Mingite omaduste (olgu nad head või halvad) omistamine rahvastele tervikuna on mulle vastuvõetamatu. Sama kehtib ka viimase suure sõja kohta. Ei vastuta ju saksa rahvas tervikuna Hitleri tegude ja venelased Stalini poolt toimepandu eest. Vastust peavad kandma vaid konkreetsed inimesed ja seda nende rahvusest sõltumata. See kehtib ka sõjaaegse Eesti ja eestlaste kohta,” märkis Vseviov Delfile.

Rahvusluse puhul peab Vseviov olulisemaks, millega on rahvus täidetud. “Kui kultuuriga, siis andku Jumal sellisele rahvuslusele jõudu. Kuid vaid  pseudoteaduslikult põhjendatud eneseupitamisega (me oleme teistest paremad, kuna oleme sellest rahvusest), siis sellise mõttekäigu pankrotti on ajalugu juba korduvalt tõestanud ning ajaloost võiks ju midagi õppida,” selgitas ta.

Eestist pärit ajaloolane Anton Weiss-Wendt kirjutab oma raamatus “Mõrv ilma vihata. Eestlased ja holokaust”, et “nii kõvasti kui ma ka püüdsin vältida klišeesid, kohalik kollaboratsionism natsidega juutide mõrvamisel Balti riikides oli rahvusriigi lakmustest, test, millel see läbi põrus. Eesti, Läti ja Leedu rahva osaline osalemine massimõrvas demonstreerib üheselt igasuguse natsionalismi vormi pankrotti,” vahendab Eesti Ekspress.