Võtikvere peab juba 12. korda raamatuküla pidu
Kirjanik ja filmitegija Imbi Paju korraldab 13. augustil juba 12. korda Võtikveres raamatuküla peo, mis seekord on pühendatud Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale ja kannab nime „Meie ja meie naabrid, meie väärtused ja elu“.
„Võtikvere raamatuküla tegutseb juba 12 aastat talgute korras, see ei tooda kasumit, vaid on kokkusaamise koht inimestele, kes tahavad jagada vaimsust ja vaimustust,“ rääkis Imbi Paju Delfile.
"Kui ma selle projekti 12 aastat tagasi algatasin, oli kodanike aktiviseerumise ja optimismi aeg. Võtikveres oli tegutsenud Eestimaa vanim metskond ja see likvideeriti reformi käigus, inimesed jäid tööta, tundus et keegi ei hoolinud kultuurimaastikust, vanast mõisa pargist ega selle ajaloost," jutustas Paju ürituse sünniloost. "Ma tahtsin seda olukorda muuta ja külainimesed tulid minuga kaasa. Raamatuküla idee tuli mujalt Euroopast."
Tänaseks on sellest kujunenud ilus traditsioon väärtustada kodukohta, kirjandust, loodust, andekaid inimesi. "On lihtsalt rõõm olla inimestega koos ja rõõmustada selle üle, et me oleme vabad ja saame end vabalt väljendada," ütles Paju.
Raamatuküla päeva külastab Paju sõnul iga aasta umbes 400 inimest.
Seekord tuleb oma raamatust "Venemaa valguses ja varjus" kõnelema riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Ajakirjanik Anneli Rõigas räägib raamatust "Eesti jõulud Kremlis" ja fotograaf Annika Haas tutvustab enda Birgit Püve ja Viktoria Ladõnskaja raamatut vanausulistest „Peipsi veerel“.
Soome saatkonna kultuuriatašee Marjo Näkki tutvustab oma raamatut "(Soome)maalt hobusega" ja Voorelt pärit kirjanik ja kultuuriajakirjanik, tõlkija Kätlin Kaldmaa räägib oma luulest ja lasteraamatust „Neli last ja Murka“.
Noor kirjanik Linda-Mari Väli räägib oma loomingust ja rohelisest noorsooromaanist "Eikeegi eikunagi eikusagil".
Külalisi intervjueerib Imbi Paju.
Päev poolitab Avinurme suveteatri tükk „Armukarusell". Sellele järgnevad kohtumised. Tõlkijad ja estofiilid Sanna Immanen ja Terhi Pääskylä- Malmström räägivad, miks nad noorte inimestena armastavad eesti kultuuri ja keelt ning tutvustavad oma soomekeelset artiklitekogumikku Eestist.
Norralanna eesti kirjanduse tõlkija ja Norra- Eesti Seltsi looja Turid Farbregd räägib, miks ta on pühendnud oma elu eesti kultuuri vahendamisele ja tutvustab oma Norra-Eesti Seltsi juubeliraamatut.
