Maa soojusest tõuseb selle vedeliku temperatuur ning soojus juhitakse hoonesse. Tegemist on keerulise süsteemiga, mida võib Pächteri sõnul võrrelda tagurpidi tööle pandud külmkapiga.
Uudne tehnoloogia on kallim kui uute ahjude ehitamine, hakkpuidu- või õlikatel, kuid Pächter kinnitab, et keskkonnasäästlik ning ökonoomne süsteem tasub end mõne aastaga ära.
Vallavalitsus kavandab suviseks investeeringuks koolimajja umbes miljon krooni. Vallavanem Kalvi Kõva sõnul on maaküttele üleminekuks paras aeg, sest koolimaja põrandad tuleb nagunii välja vahetada. Maast võetav soojus hakkab koolimaja kütma põranda kaudu.
Seni on koolimaja kütnud tosin vananenud ahju. “Ahjud ripuvad niidi otsas,” iseloomustas Kõva ahjude tehnilist seisu. Potiahjud olid ehitatud ajutiseks kasutamiseks, kuid paraku ei jõudnudki keskküte kooli.
Ahjukütte tõttu kõikus talviti ruumide temperatuur: hommikuti olid klassitoad liiga soojad, pärastlõunal jahedad. Kui kooli hakkab kütma maasoojus, on tagatud ka stabiilne soojus.
Tulevikus on Rõuge juhtidel plaan viia kogu koolimaja maaküttele — ka vanem majaosa ning kavandatav juurdeehitis. Selleks tuleb territooriumi, kust energiat ammutatakse, suurendada.
