Võrdse kohtlemise volinik: välisministeerium diskrimineeris venelast tema rahvuse tõttu
Möödunud aasta 12. juulil kuulutas välisministeerium välja konkursi diplomaadikandidaadi ametikohale. Samal päeval esitas kandideerimisavalduse üks vene rahvusest Eesti kodanik.
10. augustil saatis ministeerium kodanikule elektronkirja, milles öeldakse, et "tema kandidatuur ei osutunud valituks eesti keele C1 taseme tõttu." Samuti selgitati konkursil osalenud inimesele, et "vastavalt konkursi tingimustele ja nõuetele eeldame eesti keele oskust tasemel C2".
Kandidaat kirjutas seepeale välisministeeriumile, et riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskusest saadud info ja keeleseaduses sätestatu põhjal ei tohi tööandja nõuda tööle kandideerijalt eesti keele oskustaset C2, seda enam, et eksamikeskuse sõnul C2 keeleoskustaset Eestis ei testitagi. Ka keeleseaduse paragrahvi 26 järgi ei pea inimene, kes omandas kõrghariduse eesti keeles, sooritama eesti keele tasemeeksamit. Kandidaat oli omandanud kõrghariduse nii diplomi- kui magistriõppe tasemel eesti keeles.
Võrdse kohtlemise volinik juhtis oma arvamuses diskrimineerimise kohta tähelepanu kandidaadi ja välisministeeriumi vahelisele kirjavahetusele, kus ministeerium kahtles, "kas avaldaja eesti keele oskus on ikka piisav, et teha soovitud tööd. Kahtlus oli minu hinnangul tingitud sellest, et tegu oli mitte-eestlasega, millele viitas avaldaja kandideerimisdokumentides tema nimi ning emakeelena märgitud vene keel."
Sepperi sõnul ei sedastanud välisministeerium oma selgitustes, kas eestlastelt või eesti keelt emakeelena kõnelevatelt kandidaatidelt, kes olid kõrghariduse omandanud Eestis, oleks nõutud eesti keele oskuse taseme C2 kirjalikku kinnitamist või tõendamist.
"Tuleb märkida, et käesoleva asja uurimisel teatavaks saanud asjaolude pinnalt leian, et avaldajat ei koheldud ebasoodsamalt tema tegeliku või eeldatava eesti keele oskuse, vaid just rahvuse tõttu," kirjutas Sepper oma arvamuses.
Välisministeerium: me ei diskrimineerinud
"Välisministeerium ei ole soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku arvamuses viidatud isikut diskrimineerinud," kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Helen Rits RusDelfile.
"Välisministeerium ei ole kunagi seadnud rahvust oma konkurssidel valikukriteeriumiks. Keeleoskust hinnatakse erinevates voorudes esitatud dokumentide, kirjalike testide/esseede või intervjuude alusel. Kõnealuse isiku puhul selgus konkursi käigus, et ta eesti keele kirjaoskus ei ole tasemel, mis on piisav diplomaatilisel ametikohal töötamiseks," selgitas pressiesindaja. "Kui inimene ei osutu ühel konkursil edukaks, ei tähenda see seda, et ta mõnel järgmisel konkursil ei võiks uuesti proovida. Kõik huvilised on alati oodatud meie konkurssidest osa võtma."
Diplomaadikandidaadi konkursile laekus välisministeeriumi andmetel 201 avaldust. Konkursil oli kokku üksteist kandidaati, kelle eesti keele tasemeks oli CV alusel C1 ning nendest kuus läbis dokumendivooru edukalt. nendest ühelgi ei õnnestunud testivooru läbida, kuna tulemused jäid allapoole edasipääsemiseks vajalikku punktisumma piirmäära.
