Võrdõigusvolinik võitles mullu diskrimineerimisohvritele välja 71 000 eurot

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper esitles täna oma 2014. aasta tegevuse ülevaadet. Möödunud aastal aitas volinik inimestel varasemast rohkem esitada avaldusi ja hagisid töövaidluskomisjoni või kohtusse ning enamikes juhtumites edukalt, vahendab võrdõigusvoliniku kantselei.

Voliniku kantselei saavutas ka läbimurde diskrimineeritutele õiglasemate hüvitiste väljamõistmisel töövaidluskomisjonides ning kokkulepetes tööandja ja töötaja vahel. Kui 2013. aastal jäid väljamakstavad hüvitised 1 000 kuni 2 000 euro vahele, siis 2014. aastal oli madalaim väljamakstud hüvitis 1 000 eurot ning kõrgeim ligi 23 000 eurot. 2014. aastal mõisteti voliniku kantselei töö tulemusel diskrimineerimisohvritele kokku välja ligikaudu 71 000 eurot.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on hüvitise saamine käegakatsutav abi inimesele, kelle õigusi on rikutud, kuid sellel on ka laiem tähendus.

„Hüvitis peaks olema diskrimineerijale hoiatav ning hoidma ära samasuguse käitumise kordumise. Voliniku kantselei pingutustel on hakanud õiguspraktika muutuma ja kannatanutele makstakse kahju eest hüvitisi välja sagedamini ja suuremates summades kui seni. See näitab lisaks töövaidluskomisjonide teadlikkuse tõusule ka seda, et diskrimineerivat tegevust taunitakse üha enam ning mõistetakse, et diskrimineerimisel võivad kannatanu jaoks olla rasked tagajärjed, mida tuleb hüvitada,“ sõnas Sepper.

2014. aastal viis voliniku kantselei seitse diskrimineerimisvaidlust ka kohtusse. „Paljudel juhtudel on inimesele, kes igapäevaselt oma õiguste kaitsmisega kokku ei puutu, keeruline kohtusse pöörduda. Selleks on vaja häid õigusteadmisi, aega, head närvi ja piisavalt rahalisi vahendeid. Seetõttu on väga oluline, et on asutus, kes võimaldab igakülgset abi diskrimineeritule tema probleemi lahendamisel,“ rõhutas Sepper.

2014. aastal pöörduti voliniku poole 192 korral, et anda teada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Seda on 76 pöördumise ehk 65 protsendi võrra rohkem kui 2013. aastal. Jätkuvalt pöörduti voliniku poole kõige rohkem seoses ebavõrdse kohtlemisega soo tõttu (90 korral) ning lõviosa pöördumistest oli seotud tööelu valdkonnaga (114). Võrreldes varasemate aastatega esitati mullu rohkem kaebusi rasedate diskrimineerimise kohta. Kokku esitati võrdõigusvolinikule 2014. aastal 471 pöördumist.

39 asjas leidis volinik, et tegemist on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega ehk toimunud on diskrimineerimine.

2014. aastal jätkas võrdõigusvoliniku kantselei ministeeriumide ametnike teadlikkuse tõstmist soolisest võrdõiguslikkusest ja tegi ministeeriumidele ettepanekuid, kuidas soolist aspekti oma tegevuses võtta arvesse. Ühtlasi koolitas võrdõigusvolinik personalitöötajaid ning Tööinspektsiooni ja töövaidluskomisjoni juriste.

„Nii nagu ka eelmisel aastal hoiab Eesti Euroopa Liidu riikide seas esikohta nii soolise palgalõhe kui ka tööturu soolise horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni näitajates. Võttes arvesse Eesti vähenevat tööjõudu ja vananevat ühiskonda, on majanduskasvu saavutamiseks inimressursi efektiivne kasutus eriti oluline - olulised on inimese võimed, mitte tema sugu,“ märkis Sepper.

„On ilmselge, et kui ühiskonnas on suured lõhed kahe kõige suurema sotsiaalse grupi – naiste ja meeste – vahel sissetulekutes, väärtushoiakutes, tervises, hariduses ning juurdepääsul otsustustasandile, siis mõjutab see negatiivselt kogu ühiskonna tasakaalustatud arengut,“ ütles Sepper.

Ta lisas, et sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine on ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohalt sama olulised kui tervishoid ja haridus.

„Riigikogul ja valitsusel oleks aeg üle saada valehäbist ja tõsta soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise küsimused riiklikul tasemel selgelt esile eraldi poliitikavaldkonnana nii valitsuse tegevuskavas kui ka riigi eelarvestrateegias. See tähendab, et vaja on seada selged sihid ja eesmärgid ning hinnata tuleb ka tegevuste tulemuslikkust,“ sõnas Sepper.

Võrdõigusvolinik esitas aastaaruandes valitsusele ka rea konkreetseid soovitusi. Näiteks soovitab volinik koostada soolise palgalõhe vähendamiseks uue tegevuskava ning koguda erinevate valdkondade kohta regulaarselt soopõhist statistikat, mida kasutada poliitika kujundamisel. Samuti soovitab võrdõigusvolinik muuta töö ja pereelu paremaks ühitamiseks senist vanemahüvitise süsteemi, et soodustada hoolduskoormuse ühtlasemat jagunemist meeste ja naiste vahel.

Võrdõigusvoliniku iga-aastane aruanne annab ülevaate voliniku tegevusest, käsitleb voliniku uuritud diskrimineerimisjuhtumeid ning voliniku ettevõtmisi õigusteadlikkuse tõstmisel.

Eile andis võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper ülevaate voliniku 2014. aasta tegevusest Riigikogu põhiseaduskomisjonile.