Võrdõigusvolinik: oleme valmis kannatanuid uuel aastal senisest rohkem toetama
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper rääkis Delfile, et uuel aastal püütakse olulisemate diskrimineerimise juhtumitega kohtusse minekul pöördujaid ka rahaliselt enam välja aidata.
Kuna voliniku pädevuses on inimesi aidata ka kaebuste ja hagide koostamisel, siis analüüsitakse voliniku kantseleis kohe inimese pöördudes, kas on otstarbekam voliniku menetluseta kohtusse või töövaidluskomisjoni minna, kuhu aitab voliniku kantselei pöördujal avaldust esitada.
„Kohtusse jõuavad igal aastal üksikud juhtumid,” märkis Sepper, kelle sõnul on mõnikord vaja inimest julgustada, et tõepoolest on põhjust kohtusse minna.
Uuel aastal püütakse olulisemate diskrimineerimise juhtumitega kohtusse minekul pöördujaid ka rahaliselt välja aidata.
„Tõenäoliselt valime välja õiguspoliitiliselt olulisemad juhtumid, palkame advokaadid, kes hoolitsevad menetlusliku poole eest, ning anname ise ekspert-sisendit kohtumenetluse vältel. Oleme valmis kannatanuid senisest enam toetama,” rääkis Sepper uue aasta kavatsusest.
Pooled kaebused soolisest diskrimineerimisest
Viimaste aastate statistikast rääkides ütles Sepper, et kuigi alates 2009. aastast ei tegele voliniku institutsioon enam üksnes soolise ebavõrdsuse teemadega, on viimasel 3–4 aastal pooled kaebustest siiski soolise diskrimineerimise teemal.
„Siin ei ole põhjuseks kindlasti mitte see, et sellist diskrimineerimise vormi esineb Eestis rohkem, vaid arvatavasti on avalikkusele eelkõige teada, et volinik tegeleb sooküsimustega,” rääkis Sepper.
Samas ei ole tema sõnul teistel tunnustel diskrimineeritud isikute probleemid sugugi vähem tähtsad. 2008. aastal vastu võetud võrdse kohtlemise seaduse järgi on võrdõigusvoliniku pärusmaa ka rahvuse, rassi, seksuaalse sättumuse, puude, vanuse, usuliste veendumuste või teiste veendumuste tõttu diskrimineeritud inimeste aitamine nende õiguste kaitsmisel.
2011. aastal tehti volinikule 358 pöördumist, millest diskrimineerimiskaebusi oli 90. 2012. aastal oli kaebusi esialgsetel andmetel 94. „Sugu on jätkuvalt valdav diskrimineerimistunnus ehk põhjus,” rääkis Sepper, et 56 ehk üle poole kaebustest on ka tänavu esitatud seoses soolise diskrimineerimisega.
Järgnevad seksuaalse sättumuse ja rahvuse tõttu diskrimineerimise kaebused, mida on aga tunduvalt vähem. „Me räägime kümnest juhtumist,” sõnas Sepper, kelle sõnul leitakse ainult umbes poolte täispika kirjaliku menetlusega kaebuste puhul, et tegu on tõesti diskrimineerimisega.
Pöördudes oma nime ütlema ei pea
Kuigi kaebuste arv on viimaste aastate jooksul üha suurenenud ning kaheliikmelisel kantseleil on raske kõikidele pöördujatele tähtaegselt vastata, õhutab volinik siiski vajadusel julgelt tema ja nõunik Mall Muidre poole pöörduma.
„Anname õigusnõu ka niimoodi, et inimene ei pea oma nime ütlema, ta ei pea ütlema, mis asutuse või ettevõttega on tegu, tema nimi ei kajastu üheski registris. Nõu küsimiseks tasub ikka helistada, või küsida, kui on mure või kahtlus,” julgustas Sepper.
„Meil on olnud paar väga delikaatset asja, kus inimene on öelnud, et tunneb, et on probleem, ta tahaks midagi teha, aga kardab, et mis hakkab juhtuma kollektiivis ja mis tööandja teeb. Kui vähegi võimalik, siis püüame [sellises olukorras] pöörduda vastustaja poole nii, et ei oleks viidatud konkreetsele kaebajale.”
