"Ajalooline riigikaitse tava, mis jätab naised riigikaitses aktiivse rollita, pole tänapäeval enam põhjendatud," kommenteeris Sepper Delfile ideed muuta ajateenistus Eestis naistele kohustuslikuks.

Sepperi sõnul on sõjaline väljaõpe nagu iga teinegi – inimese sugu ei mõjuta teadmiste ja oskuste omandamist.

"Riigi poolt on oluline näha naiste potentsiaali riigikaitses, kuid selleks, et seda potentsiaali ka kasutada saaks, tuleb naistele luua võimalused riigikaitses aktiivseks osalemiseks. Füüsiliste tingimuste kõrval on olulisem töö hoiakutega - nii kaitseväe struktuurides kui ka ühiskonnas laiemalt," sõnas Sepper.

Volinik tuletas meelde, et põhiseaduse järgi on Eesti kodaniku kohus kaitsta Eesti iseseisvust. Praegu valmistatakse mehed selle kohustuse täitmiseks ette ajateenistuses, naistel reeglina sellist ettevalmistust ei ole.

"Seega ei ole praeguse korra juures riigi kaitsmise vajaduse tekkimisel naistel oskusi tegutseda. Tänapäevastes sõjalistes konfliktides ei jää tsiviilisikud puutumata – naiste puudulik riigikaitsealane ettevalmistus võib panna nad seetõttu haavatavamasse olukorda," leiab Sepper.

Norrast saab varsti esimene Euroopa ja NATO riik, kus sõjaväeteenistus on kohustuslik ka naistele. Kaitseväe juhataja Riho Terras on öelnud, et ta sooviks sama näha kümne aasta jooksul ka Eestis.

Delfi küsitletud naispoliitikutest pooldasid ideed Marianne Mikko ja Evelyn Sepp, IRL-i liige Kaia Iva oli aga pigem vastu.