"Kaalunud pikalt võimalust mitte siduda inimese vallandamist meedias avaldatud artikli tõttu diskrimineerimisega, ei pea ma õigeks seda teha, kuna inimese õigus oma veendumustele truuks jääda ja neid avalikus debatis kaitsta on iga demokraatliku riigi, sealhulgas Eesti Vabariigi, üks põhiväärtusi," kirjutas Pakosta oma ametlikus arvamuses.

Volinik selgitas, et võrdse kohtlemise seaduses välja toodud kaitse veendumuste osas ulatub, kuni selle õiguse kaitsel pole seadusandlikke täiendavaid piiranguid, õpetajale nagu teistelegi Eesti kodanikele.

"Meie elu kõiki külgi, muresid ja erinevaid seisukohti peab saama vabas ühiskonnas läbi arutada. Igal inimesel, sealhulgas ja eriti õpetajatel – noore põlvkonna kasvatajatel ja kujundajatel peab olema tagatud vaba võimalus ennast väljendada ulatustes, mis pole seadustega piiratud. Kui meil poleks väljendus- ja arvamusvabadust, jääks kajastuse ja lahenduseta kõik teised probleemid, sealhulgas ka näiteks juhtumid,mis puudutavad naisõpilaste õigust õppida kiusamis- ja ahistamisvabas koolis. Arvamusavaldus võib olla mõnele ka šokeeriv ja ärritav," märkis Pakosta.

Õpetaja diskrimineeris õpilasi ja ühiskonnagruppe

Samas ütles Pakosta, et Dievese Õhtulehes avaldatud artikli kvaliteedi ja tõenduspõhisuse üle ta debatti ei jätka, kuna see pole antud juhul asjakohane ega oluline. "Inimesel on õigus väljendada ka ekslikke seisukohti."

Kuna artiklis toodud seisukohtade ebasobivus kooli väärtustega on töösuhte lõpetamise asjaoluna muu hulgas nimetatud, ei oma tähendust, kas artiklis esitatud seisukohad olid tõepoolest soolist võrdõiguslikkust halvustavad või mitte.
Liisa Pakosta

Kuna artiklis toodud seisukohtade ebasobivus kooli väärtustega on töösuhte lõpetamise asjaoluna muu hulgas nimetatud, ei oma Pakosta sõnutsi tähendust, kas artiklis esitatud seisukohad olid tõepoolest soolist võrdõiguslikkust halvustavad või mitte. "Ebavõrdse kohtlemise hindamine ei eelda väärtushinnangut, vaid analüüsi, kas võrreldavas olukorras inimest eristati avalduse esitaja mõne diskrimineerimisele viitava tunnuse tõttu."

Pakosta möönis, et siiski tuleb pidada selgelt taunitavaks ja koolieluga kindlalt mitte kokku sobivateks nii menetluse käigus kui ka juba töösuhte lõpetamise dokumentides toodud muid asjaolusid, mis näitlikustavad asjaolu, et koolilõpetaja ei saanud oma põhitööga nõuetekohaselt ja õpilasi toetavalt hakkama.

"Õpetaja tööd kirjeldab riiklik õppekava. Õpetaja hakkamasaamatus oma tööga on seostatav samade veendumustega, mida õpetaja artiklis muuhulgas eksponeeris," lisas Pakosta.

Osa diskrimineerimisriskiga olukordadest kajastuvad võrdõigusvoliniku kinnitusel töölepingu ülesütlemise põhjendustes otseselt, osa ei kajastu.

Esitatud materjalide põhjal saab väita, et õpetaja diskrimineeris kas otseselt või kaudselt soo, puude või seksuaalse sättumuse alusel kas konkreetseid õpilasi või ühiskonnagruppe.
Liisa Pakosta

"Esitatud materjalide põhjal saab väita, et õpetaja diskrimineeris kas otseselt või kaudselt soo, puude või seksuaalse sättumuse alusel kas konkreetseid õpilasi või ühiskonnagruppe. Koolil on kohustus sellistele diskrimineerimisjuhtumitele reageerida," lausus Pakosta.

Osadele juhtumitele on kool Pakosta hinnangul reageerinud korralikult dokumenteeritult ja lahenduste leidmiseks võrgustikutööd kasutades. "Osa juhtumeid raporteeriti kooli juhtkonnale pärast vallandamisotsuse asjaolude meedias kajastamist. Ehkki avaldus ei olnud esitatud nende juhtumite osas diskrimineerimise tuvastamiseks, on need asjaolud olulised töösuhte lõpetamise hindamiseks asjaolude kogumina."

Kuna kool on töösuhte lõpetamise käskkirjas viidanud varasematele eetilistele konfliktidele, küsis Pakosta menetluse käigus nende asjaolude kohta täiendavat selgitust.

Võrdõigusvoliniku hinnangus seisab, et kool edastas kirjalikke tõendeid õpetajapoolsest soolisest, puude tunnuse alusel või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel toimunud õpetaja poolsest diskrimineerimistest, mis olid laekunud kooli juhtkonnale kaebustena.

"Kõik konfliktiolukorrad on tekkinud tütarlastega, mis võiks olla juhus, kui koolis õppivad noormehed ei kinnitaks erinevat läbisaamist õpetaja ja just neidude vahel," märkis Pakosta.

Kooliõpetaja käskis lastel õpikutes kinni kleepida pildid, kus on näidatud võimaliku peremudelina ka kahte isa ning kahte ema, sest need pole tema arvates õiged.
Lapsevanem

Ühe lapsevanema kinnitusel oli põhikooliõpilaste ühiskonnaõpetuse tunnis ülesanne kaasa võtta liim ja valge paber. "Kooliõpetaja käskis lastel õpikutes kinni kleepida pildid, kus on näidatud võimaliku peremudelina ka kahte isa ning kahte ema, sest need pole tema arvates õiged," kinnitas lapsevanem.

"Me pidime kõik samasooliste perede pildid kinni kleepima, sest õpetaja ütles, et neid ei tohi olla ja tema on selle vastu!" ütles laps enda vanemale, kelle sõnul oli Dieves lastel keelanud sellest vanematele rääkida.

Sama kurioosumit kinnitab ka õpilasesinduse arvamus. "Ühiskonnaõpikus olid piltidena loetletud erinevad perestiilid, mis tänapäeval olemas on. Seal olid samuti ka samasoolised paarid. Õpetaja ütles, et need ei ole pered ning jättis õpilastele kodutööks need paarid valge paberiga kinni kleepida. Kui keegi väitis vastu, et need on samuti paarid, siis õpetaja keelas sellise mõtlemise rangelt ära."

Õpilastele oli vastumeelne ka Dievese poolt kooli kutsutud külaline, kes tegi propagandat kooseluseaduse vastu.

Õpetaja vallandamiseni viinud tüli Järva-Jaanis

Järva-Jaani Gümnaasiumi direktor Raigo Prants vallandas Priit Dievese kooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ametikohalt alates 10. juunist. Ajalooõpetaja ja EKRE liige Priit Dieves süüdistas oma kooli selles, et see laskis ta lahti Õhtulehes avaldatud arvamusartikli ja veendumuste pärast. Järva-Jaani Gümnaasium vastas sellele, et õpetajaga oli mitmeid probleeme, sest ta läks oma õpilastega tülli ja kiusas neid.

Dievese artikkel ilmus 8. juunil ja juba 9. juunil vormistas Prants töölepingu erakorralise ülesütlemise käskkirja. Käskkirjas heideti Dievesele ette artiklis väljendatud seisukohtasid ja seda, et ta nimetas end õpetajaks, mis võimaldab kerge vaevata tuvastada, et ta töötab Järva-Jaani Gümnaasiumis. Samuti viitas vallandamisotsus kahele Dievese kohta tehtud direktori käskkirjale.

Vallandamise põhjuseid täpsemalt uurides väitis Dieves Delfile, et kogu töölt lahtilaskmine taandub poliitilisele vastuolule vallavanemaga ning kriitilisele artiklile maakonnalehes hoopis teisel teemal. Pärast seda ilmunud Õhtulehe artikkel oli tema sõnul otsitud põhjus, mille absurdsust püütakse laimukampaaniaga varjata.

Priit Dieves pöördus võrdõigusvoliniku poole 11. juulil, kuna leidis, et teda on veendumuste tõttu diskrimineeritud.