Võrdõiguslikkuse volinik seksuaalrünnakust: kohtunikud ei ole vabad soolistest eelarvamustest, mistõttu kannatanu õigused saavad kannatada

„Mul oli väga õudne ja kurb seda 12-aastase tüdruku kallal vägivallatsemise lugu lugeda. Kahjuks ei ole karistamatus seksuaalkuritegude eest, mida kirgede rahuldamise kõrval ka allutamiseks ja alandamiseks toime pannakse, uus teema õigusteaduses," kommenteeris võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi täna Eesti Päevalehes ilmunud lugu viie poisi seksuaalsest rünnakust 12-aastase tüdruku vastu ja selles asjas tehtud kohtuotsusest.

Sepper ei ole konkreetse kohtuotsusega tutvunud – seepärast on kommentaar laiem ja puudutab seksuaalvägivalla ohvrite probleeme õigusemõistmisel laiemalt:

"Ka kohtunikud ja teised õigusprofessionaalid pole vabad soolistest stereotüüpidest ja eelarvamustest ning seetõttu võivad saada kahjustatud kannatanu õigused, õigusmõistmise põhimõtted ning avalikkuse ootused kohtusüsteemile.

Stereotüübid on ka kohtumõistmises takistuseks ning kahjuks on uuringute järgi just seksuaalvägivalla ohvritele juurdepääs õigusmõistmisele raskendatum kui teiste süütegude läbi kannatanutele. Näiteks on uuritud seda, kelle sõnadele antakse kohtumenetluses suurem kaal, kas on erinevusi suhtumises naiste ja meeste öeldusse. Nagu arvata võib, ei erine siin kohtusüsteem, millelt eeldatakse objektiivsust ja erapooletust, ülejäänud ühiskonnast.

Ma ei oskaks paremini kommenteerida seda teemat kui seda tegi möödunud aasta märtsis eelmine ÜRO inimõiguste ülemvolinik Navi Pillay, kes ütles: „Riigid peavad tegema kõik endast oleneva, et kaotada ebaõiglased soošabloonid karistusõiguse süsteemis. Vaja on konkreetseid tegusid, et õigussüsteemis töötavad ametnikud ei teeks otsuseid, mis tuginevad kahjulikele stereotüüpidele ning ohustavad naiste ja tüdrukute inimõigusi. Vastupidi, meie eesmärk peaks olema märgata ja seada kahtluse alla selliseid negatiivseid tõekspidamisi, et luua elukeskkond, milles naiste ja tüdrukute inimõigused on täielikult tagatud ning tugevdada võrdõiguslikkuse kultuuri.“

Ma loodan, et ka Eesti isad ja vennad ja teised mehed, kelle kindel tõekspidamine on, et igasugune vägivald ja alandamine on vastuvõetamatu, teevad üha enam häält ja seisavad selle eest, et Eesti oleks õiguste ja võrdõiguslikkuse kultuur.

Eelmisel aastal kirjutas Eesti alla Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonile ehk nn Istanbuli konventsioonile. Kui selle konventsiooni ratifitseerib ka Riigikogu, siis peab Eesti hakkama senisest tõsisemalt tegelema naistevastase vägivalla ohvrite õiguste kaitsega.“