Võõrliigid ohustavad tervist ja keskkonda
Regionaalse võõrliikide alase infovõrgustiku loomist arutatakse Tallinnas kolmepäevasel Läänemere piirkonna konverentsil, mille korraldasid toimub keskkonnaministeerium, Ameerika Ühendriikide valitsus ja Rahvusvaheline Võõrliikide Programm.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Liina Eek-Piirsoo ütles, et võõrliigid ohustavad tavaliselt kohalikku loomastikku. “Ameerika naarits on meie Euroopa naaritsa kui liigi juba sama hästi kui välja söönud. Ameerika naarits on agressiivsem ja paneb rohkem loomi ja linde nahka kui Euroopa naarits,” selgitas Eek-Piirsoo.
Kährik on samuti Eesti metsadele võõrliik. “Tema sööb ära kõik metsapõrandal pesitsevad linnud ja väiksemad loomad. Samuti on ta ohtlik marutaudi levitaja, kuna ise ründab ja pureb koeri,” rääkis Eek-Piirsoo. Tema sõnul võib vesikirp paljuneda kiiresti ja ummistada ära kalurite võrgud. “Ümarmudila kohta veel ei tea täpselt, kuidas ja kui ohtlik ta võib olla, aga me ei tea ka seda, kuidas ta käituma hakkab, kas ta sööb ära meie kohalikke loomade toidubaasi ja mis haigusi levitab,” ütles Liina Eek-Piirsoo.
Rootsis on probleemseks võõrliigiks näiteks Põhja-Ameerika jõevähk ja kogu regioonis laialdaselt leviv rändrott. Kuigi teadlased on aktiivselt võõrliike uurinud, pole tänaseni selge, kui suurt kahju on võõrliigid põhjustanud Skandinaavia ja Läänemere piirkonnas.
Ameerika Ühendriikide arvestuste kohaselt lähevad invasiivsed võõrliigid maailma majandusele aastas maksma ligi 100 miljardit USA dollarit. Võõrliigid on kasvav probleem nii Skandinaavias kui ka Läänemere piirkonnas.
Et võõrliikide vastu võitlemisel edukas olla, üksi ühe riigi püüdlustest ei piisa ning selleks tuleb teha rahvusvahelist koostööd, ütles Eek-Piirsoo.
