"Lõikuvate kõõlude teoreem on üks konkreetne näide, mille võib õppekavast tõesti välja jätta. Aga kindlasti ei tohiks loobuda teoreemide tõestamisest üleüldse," ütles Kalm Delfile.

"Nagu kogu matemaatika, õpetab teoreemide tõestemine eelkõige loogilist, samm-sammult tulemusele viivat lahendusoskust, mida meil on igapäevaelus palju rohkem vaja, kui konkreetse teoreemi tundmist," kommenteeris Kalm Aaviksoo poolt Metsaülikoolis välja öeldud mõtet, kas teooriat peaks õppekavas ikka nii palju olema kui praegu.

Noorte arutlus- ja mõtlemisvõime suhtes ei ole Kalm nii kriitiline kui samuti Metsaülikoolis esinenud professor Marju Lauristin. "Fakte ja infokilde, mida tänapäeva noored erinevatest allikatest saavad on kindlasti kordades rohkem, kui põlvkond või paar tagasi. Nendest oma peas maailmapildi ja sellesse suhtumise kujundamine eeldab samuti seostamis- ning arutlusvõimet," ütles Kalm.

Lauristini ja paljude teiste toetatav avastusõpe eeldab Kalmu sõnul seda, mida minister Aaviksoogi soovitab - ainekava mahu vähendamist, et jääks aega seoste loomiseks ja järelduste tegemiseks.

Eelmisel nädalal toimunud Metsaülikoolis ütles haridusminister Jaak Aaviksoo, et õppekavad on üle koormatud: tema sõnul võiks õppekava mahtu poole võrra vähenda, sest noorele inimesele ei ole vaja pähe taguda näiteks lõikuvate kõõlude teoreemi.

Marju Lauristini sõnul paneb aga koolilõpetajate arutlusoskus ahastama - ei osata luua seosesid ega saada tekstist sisuliselt aru.