Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul oli arutelu väga tuline ning tõsine. „Bioohutusnõudeid tuleb karmistada. Jõudsime ühisele seisukohale, et pole vahet, kas peetakse ühte või 10 000 siga, nõuded peavad olema samad,“ sõnas ta. Lisaks peab iga seakasvatus enda territooriumile ehitama ka tarad, et metsloomad, kes võivad olla nakkuskandjateks, sigadele ligi ei pääseks. Seega peab iga seapidaja järgmisest nädalast, kui vastav määrus allkirjastatakse hakkama pidama ka niiöelda päevikut, kuhu märgitakse üles kõik töötajate käigud. Lisaks hakkab kehtima täielik sigade väljas pidamise keeld.

Samuti jõuti Kruuse sõnul järeldusele, et metssigade populatsioon on Eesti metsades liiga kõrge. Nimelt on senini nii metssigade kui ka kodusigade nakkuskolded tema sõnul liikunud sama rada pidi.

Eesti tõusigade aretusühistu esimees Urmas Laht oli aga väga kriitiline, et otsus alles nüüd vastu võeti. Nimelt oli see tema kinnitusel arutelu all juba kaks aastat tagasi, kuid toona see millegi pärast läbi ei läinud. „Ei taha kellegi näpuga näidata, eks iga mees teab ise, kas ta on selles rohkem või vähem vastutav. Selge on see, et sellega oleks pidanud varem tegelema,” sõnas Laht.

Ta lisas, et väga oluline on hakata mõtlema ka sügisele, kui hiired ja linnud hakkavad farmidesse tungima. Nimelt on ka nemad potentsiaalsed viirusekandjad, kelle vastu ei aita erinevalt suurtest metsloomadest ükski tara.

Arutuse all oli ka hävitatud sigade kompenseerimine. Ministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai sõnul on ühe sea väärtus koos hävitatud sööda ja desinfitseerimisega jämedalt 100 eurot. 300-pealise farmi nakatumise korral teeb see juba 30 000 eurot. Kevvai sõnul on aga ka kulusid, mida riik katta ei saa. Näiteks töötajate palgad ja turult eemal oldud aeg. Nimelt tohib nakatanud farm uued sead tuua 40-50 päeva möödumisel puhastusest.

Seakatku levimise piiramiseks hakatakse Kruuse kinnitusel maaelu arengukava fondidest akatakse Kruuse sõnul maksma toetusi väiksematele seakasvatajatele turult lahkumiseks. Tema sõnul puudutab see just neid, kes kasvatavad sigu peamiselt enda tarbeks.