Esialgu harilikust oravast veidi suurem hallorav meie omi veel siiski ei ohusta. 

"Inglismaal on ta looduses võimust võtnud ja teeb seal päris palju pahandust - näiteks sööb ära noorte puude võrsed, mille tagajärjel puud kuivavad. Inglismaal lasti nad teadlikult loodusesse lahti ja nüüd on seal vaid üksikud piirkonnad, kus harilikku oravat näha võib. Halloravad on lihtsalt kuidagi edukamad," rääkis ministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi Põhjarannikule.

Eesti parim oravatundja Uudo Timm lohutab siiski, et Eesti oravate arvukus on tõusmas ja selle otseseks põhjuseks on head käbiaastad.

"Vahepeal tundus juba, et orav kaob peaaegu ära. Päris nii hull muidugi asi ei olnud, aga üsna vähe oli neid küll. Hakati kahtlustama, et metsnugised, keda meil on hästi palju, pistavad harilikud oravad lihtsalt nahka. Seda nad muidugi teevadki, aga looduses üldjuhul ikka niisugust asja ei ole, et kiskja suudab oma saaklooma täielikult ära hävitada."