Ministeeriumide ja ametite töörühmad hindasid väga kõrgete riskidega hädaolukordadeks ulatusliku merereostuse, ulatusliku rannikureostuse, ulatusliku maapinna, pinnaveekogu või põhjavee reostuse sisemaal, epideemia ning ulatusliku küberrünnaku. Need on hädaolukorrad, mille tagajärjed on väga rasked või katastroofilised ja mille esinemistõenäosus on keskmisest suurem, teatas siseminsteeriumi avalike ja välissuhete osakonna juhataja Katrin Lunt.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja asetäitja Priit Laaniste tegi ettekande hädaolukordade riskianalüüsidest, kus tõi välja hädaolukordade riskiastmed.

Kriisikomisjoni esimees, siseminister Ken-Marti Vaher ütles, et põhjalik ja kvaliteetne riskide analüüsimine on oluline eeldus hädaolukordade lahendamise valmisolekuks. „Pidev analüüs aitab hinnata ühiskonnas varitsevaid ohtusid ja maandada riske. Lisaks on riskianalüüsidel oluline roll turvalisuspoliitika põhisuundade määratlemisel lühemas perspektiivis, samuti ametkondade olulisemate töövaldkondade määratlemisel,“ lisas Vaher.

Kõrgete riskidega hädaolukordadeks hindas ministeeriumide ja ametite töörühm järgmised hädaolukorrad: ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoones; tulekahju, plahvatus või varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm; üleujutus tiheasustusalal; paljude kannatanutega reisilaevaõnnetus; paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel; massiline korratus; massiline mürgistus; episootia; ulatuslik korratus vanglas. Tegemist on alates raskest tagajärjest ning keskmisest tõenäosusest, aga ka väga raske tagajärje ja väikese tõenäosusega hädaolukordadega.

Vangla ülestõusu lahendamise plaan

Vabariigi valitsuse kriisikomisjon kiitis istungil heaks ka vanglas toimuva ulatusliku korratuse hädaolukorra lahendamise plaani. Vanglas toimuv ulatuslik korratus tähendab vangide massilist allumatust, relvastatud rünnet vangla vastu, vanglas toimuvat pantvangi võtmist, plahvatust, tulekahju või varingut, mitme kinnipeetava samaaegset põgenemist vanglast, vangla territooriumi looduslikku üleujutust, vanglas levivat epideemiat, massilise mürgistuse juhtumit vanglas või elutähtsa teenuse katkemist vanglas.

Nimetatud plaani heakskiitmisega on kriisikomisjonis läbi arutatud kõik 19 riiklikku hädaolukorra lahendamise plaani.

Kriisireguleerimisala juhtivministeeriumina käivitas siseministeerium ministeeriumide riskianalüüside koostamise protsessi 2003. aastal. Riikliku hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte eesmärk on anda valitsuse kriisikomisjonile terviklik ja võrdlev ülevaade kõige kõrgemate riskidega hädaolukordadest Eesti riigis. Uuesti koostatakse riskianalüüsid kahe aasta möödudes.

Valitsuse kriisikomisjon on moodustatud kriisireguleerimisalase tegevuse ja hädaolukorraks valmisoleku kavandamise koordineerimiseks. Siseministri juhitud komisjon koguneb korralistele istungitele vähemalt kord kvartalis.