Võidusambale pandi kõigepealt hinnasilt ja seejärel koonerdati sellest kinni pidamiseks
Vabadussõja võidusamba rajamisel öeldi kõigepealt välja 100 miljoni kroonine hinna ülempiir ja seejärel koonerdati vajalike ekspertiiside ja ehitustöödega, et sellest kinni pidada. Kokkuvõttes tegi koonerdamine samba lõpphinna kallimaks kui see muidu oleks tulnud, leidis Vabadussõja võidusamba rajamist hinnanud riigikontroll.
Monumendi maksumuseks nimetas kaitseminister Jaak Aaviksoo järjekindlalt 100 miljonit krooni ka siis, kui ministeerium ise hindas monumendi maksumuseks juba 108-109 miljonit.
Monumendi rajamise tegelike kulude suuruseks 2009. aasta juuli lõpu seisuga arvestas ministeerium 116 miljonit krooni. Kuid veel 2010. aasta märtsis informeeris Aaviksoo avalikkust, et monumendi kogumaksumuseks koos selle kordategemiseks vajalike kulutustega ei kujune rohkem kui 110 miljonit krooni. Soov püsida 100 miljoni krooni raames tähendas aga mitme ekspertiisi ärajätmist ja teatud tööde tegemata jätmist, mis kokkuvõttes läks maksumaksjale rohkem maksma, sest pärast tuli mitmeid tehtud töid ümber teha.
Tegelikult läks võidusammas aga veel kallimaks. Monumendi rajamiseks ja parandamiseks 2011. aasta juuli lõpuni tehtud kulutuste kogusuuruseks arvestas kaitseministeerium 132 miljonit krooni ehk ligikaudu kolmandik rohkem, kui Aaviksoo algselt oli kulutuste piirmääraks seadnud. Sellest oli pärast monumendi avamist ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks kulunud 12,1 miljonit krooni ja koos õigusabi kuludega – ligi 14 miljonit krooni.
Suuruselt teine kulutus tehti monumendile lisadrenaaži rajamiseks.
2010. aasta sügise suurte vihmade ajal selgus, et monumendi pinnases
olev vesi imbub läbi eskarpmüüri ja monumendi juurde viivate
graniitastmete. Otsustati, et monumendile tuleb rajada Harjumäe nõlvalt
pinnasesse imbuva vee eemaldamiseks lisadrenaaž. Tööd tehti juba siis,
kui lumi oli maas, ja läksid maksma 1,2 miljonit krooni.
Võidusamba haldamiseks kulub iga aasta keskmiselt miljon krooni. Monumendi haldamisega tegeleb RKAS, kinni maksab selle aga kaitseministeerium.
Kuigi 2007. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus nähti ette monument avada 2008. aastal, ei taotlenud kaitseministeerium 2008. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel monumendi rajamiseks raha, sest soovis rahastamist otsustada peale monumendi eeldatava maksumuse selgumist.
Seetõttu rahastati 2008. aastal võidusamba ehitamist hoopis jalaväe väljaõppekeskuse renoveerimise ja mobilisatsioonivarude soetamise jaoks mõeldud rahast. Ning natuke täpsemalt kirjutati asjaomastes dokumentides võidusamba rajamine "riigikaitselise toetuse ja keskse juhtimisstruktuuri arendamise lahinguvõime loomine eesmärgiga tagada sõjaliste võimete efektiivne väljaarendamine” nimelisele eelarvereale.
