Vitsut: asjaajamiskeel võib olla ka vene keel
“Eesti keel on üks ilusaima kõlaga keeli maailmas. Seda enam on kahju, kui keelepoliitikast saab ametlikul tasandil malakas või sunnimehhanism „õige” mõtteviisi kujundamiseks,” kirjutab Vitsut Delfile saadetud teates. “Ma usun, et paljud mäletavad veel nõukogude ajast, missugune oli reaktsioon vene keele pealesurumisele. Käsu korras võib küll allutada, aga armastama ei pane kedagi, ega pandud ka nõukogude ajal.”
“Endiselt kammitseb russofoobia keeleametnikke keeleseadusele ja keelekasutusele avarama pilguga lähenemast. Avalikus keelekasutuses parasiteerib pigem inglise kui vene keel, aga ikka tuntakse hirmu vene mõjude ees. See on alaväärsus idanaabri ees, millest ei suudeta kuidagi üle olla, või ebakindlus oma veendumustes, mida „hingekosutuseks” peab kogu aeg kellelegi korrutama,” leiab linnavolikogu esimees. “Samas ei jõua informatsioon nagunii kohale nendele, kellele see mõeldud on, sest adressaat ei saa eesti keelest aru. On aga üldistes huvides hoida seda veerandit elanikkonnast — vene keelt rääkivaid inimesi — meie inforuumis.”
“Ironiseerime soome turistide üle, nimetame neid põtradeks, põlgame ära Vene transiidi ja ütleme, et seda polegi Eestile vaja, meile ei meeldi räuskavad Inglise poissmehed,” loetleb Vitsut. “Samas seostub see kõik nüüdisaegse avatusega, üsna olulise osaga Eesti inimeste sissetulekutest, võimaldab kasvatada rahvuslikku rikkust ning arendada meie kultuuri, haridust ja silmaringi.”
“Võime teadmiste mahukast majandusest ja kõrgepalgalistest töökohtadest unistama jäädagi, kui me sunnime välisinvestoreid ning rahvusvahelisi ettevõtteid asju ajama eestikeelses bürokraatiarägastikus. Kaks maailmas enim kõneldavat keelt on inglise ja hiina keel ning hiinlastest ettevõtjaid ei suuda me kuidagi eesti keelt rääkima panna. Kuid nagu leiab ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kahandab liiga karm keeleseadus Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, samas kui inglise keele laiem kasutuselevõtmine muudaks Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks,” nendib Keskerakonna poliitik.
“Tallinnas on nüüdseks käibel neli kohalikku keelt: eesti, vene, soome ja inglise. Ükski neist keeltest pole suhtlemisel ülearune ja võimalus kasutada neid asjaajamises töökeelena tooks tulu nii tallinnlastele kui ka külalistele,” teeb Vitsut kokkuvõtte.
“Eesti keel ei vaja kaitset niivõrd teiste keelte kui just püüdlike keeleametnike eest. Nende eest, kes tulid välja uue keeleseadusega, mille kohaselt kõik peab olema kirjakeelne. Huvitav, mida ütleks selle peale näiteks Oskar Luts, kui me oma keele balsameerime ja kasti lööme?! Eesti keel on Eestis riigikeel, see staatus ei kuulu edasikaebamisele ja tagab meie keelele kaitse,” sõnab Vitsut lõpetuseks.
