Omanikud leiavad, et sellega rikutakse nende põhiõigusi ning tegemist on riigi omavoliga. Nad on seisukohal, et kuigi ministeerium viib sundvõõrandamist läbi avaliku huvi sildi all, siis tegelikult teenib see ainuüksi eraettevõtte Kiviõli Keemiatööstus (KKT) majanduslikke huve, vahendas Jekaterina Eilart kommunikatsioonibüroost Hamburg&Partnerid.

„On mõeldamatu ja põhiõigusi ilmselgelt moonutav, kui kinnistud sundvõõrandatakse olukorras, kus puudub üleüldse kehtiv kaevandamisluba. Selline riigi käitumine viitab omavolile,“ on kirjas maaomanike avaldusest õiguskantslerile.

Tallinna ringkonnakohus tegi nimelt tänavu 9. aprillil otsuse, millega tühistati KKT-le Põhja-Kiviõli teises põlevkivikarjääris kaevandamiseks antud luba ning kohus väljastas ka esialgse õiguskaitse määruse, millega keelati kaevandamine.

Kohtus maaomanikke esindanud advokaadibüroo Tark & Co advokaadi Jaana Penne sõnul tähendaks kohtuotsuse jõustumine niisugusel kujul seda, et sundvõõrandamine on selgelt põhiõigusi moonutav ning õigusvastasest kaevandamisloast ei saa tekkida mingisugust ülekaalukat avalikku huvi maade sundvõõrandamiseks. Igal juhul ei ole tema kinnitusel põhjendatud sundvõõrandamise läbiviimine olukorras, kus vaidlus kaevandamisloa õiguspärasuse üle veel kestab.

Maaomanikud viitavad sellele, et teised õlitööstused, näiteks Viru Keemia Grupp ja Eesti Energia Õlitööstus, on alati põlevkivi sisse ostnud. Sama tegi kuni 2003. aastani ka Kiviõli Keemiatööstus. Seega Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri laienduse sildi all käib jutt sisuliselt Kiviõli Keemiatööstuse tooraine hinnast ehk ühe eraettevõtte kasumlikkuse näitajatest.

Maaomanike hinnangul on vale ka sundvõõrandamise ettevalmistamisel aluseks võetud eeldus, et KKT olemasolev põlevkivivaru on ammendumas. Just hiljuti on keskkonnaministeerium muutnud KKT olemasolevat kaevandamisluba, laiendades Põhja-Kiviõli esimest mäeeraldist 22,7 hektari võrra.

Vastavalt muudetud loale on kaevandatava põlevkivivaru maht 3 185 100 tonni, mis ületab rohkem kui kolmekordselt kaevandamise maksimaalset aastamäära ja ühtlasi õlitehase poolt aastas tarbitavat kogust. Seega peaks KKT-l kaevandatavast varust jätkuma vähemalt kolmeks aastaks.