Villu Vane: kui inimesed käituksid mõistusepäraselt, poleks liikluses probleemi

Maanteeameti nõunik Villu Vane sõnul ei ole kahjuks sellist ühest head retsepti, mis liiklusohutust parandaks ja õnnetused ära kaotaks, küll aga on mitmeid meetmeid, mis aitavad liiklusohutuse tõstmisele kaasa.

Vane sõnul näitab 101 liiklusõnnetustes hukkunut ja 1865 vigastatut kogu liiklusturvalisuse tagasiminekut 2009. aasta tasemele, mil sai surma 100 ja vigastada 1931 inimest.

Vane sõnul on siseminister kinnitanud, et politsei patrullide arv ei vähene. „Kurb on see, et ta kahjuks ka ei suurene,“ lausus Vane. Ööpäevane patrullide arv Eestis jääb vahemikku 88 kuni 107 patrulli.

Aasta-aastalt ehitatakse Vane sõnul ringi ka liiklusohtlikke kohti. Tänavu kasvab selleks kulutatav summa 3,2 miljonilt eurolt 4,7 miljoni euroni.

Vane rääkis, et teede-ehituse käigus ehitatakse ümber ristmikke ja rajatakse ka kergliiklusteid, mis kõik suurendab ohutust. Samuti rajatakse uut valgustust. Ta möönis, et valgustuse arvelt püütakse küll elektrit ja raha kokku hoida, kuid püütakse arvestada, et lampi ei võetaks välja ülekäiguraja kohalt.

Liiklejate hoiakute kujundamiseks jätkuvad liiklusohutuse kampaaniad, millel on Vane sõnul ka oma väike kasutegur, mida on küll raske mõõta, aga aastast-aastasse tehtud selgitustöö kannab siiski vilja.

Teatud teelõikudel rahustavad liiklust ja distsiplineerivad liiklejaid kiiruskaamerad. Aga ka liikluskorraldus peab Vane sõnul olema liiklejatele mõistuspärane.

„Kõik on ikkagi kinni inimese käitumises,“ kõneles Vane. „Meie juhid ei ole nii ettevaatlikud kui peaks olema, sõidavad liiga uljalt ja jalakäijatega on ka tihtipeale on liiga uljad.“

Vane märkis, et kolmandik õnnetusi jalakäijatega juhtub linnas sirgetel teelõikudel, kus ületatakse teed lihtsalt vales kohas. „Ülekäigurajal juhtunud õnnetuses võib ju süüdi jääda autojuht, aga kannatajaks on igal juhul jalakäija, sellele tasuks enne tee ületamist mõelda,“ rääkis Vane. „Enne ülekäigurajale astumist tuleb veenduda, et autojuht ikkagi jääb seisma.“

Vane unistas, et kui saaks panna inimesed mõistusepäraselt käituma, siis ei olekski probleemi. „Kui juhid austaks kaasliiklejat ja jalakäijat ning ei võtaks mõttetuid riske maanteedel, siis oleks meie liiklusohutuse seis oluliselt parem,“ tõdes ta.