FOTO | Viljandimaa Mäeltoa talu maadelt tuleb järjepanu välja arheoloogilisi aardeid: viimati üheksa haruldast nuga

Eelmisel reedel sattus Viljandimaal asuva Mäeltoa talu peremees Gert Kallas järjekordse arheoloogilise leiu peale – kui varem on ta oma kinnistul kaevates leidnud pronksiaegse kirve ja erinevad iidsed ehted, siis viimatine leid sisaldab endas üheksat haruldast nuga, mida uuritakse praegu Tartu ülikooli arheoloogialaboris.

Sedavõrd tihedad muistsed leiud annavad alust oletada, et Mäeltoa talu asub kunagise kiviajast keskaja alguseni kestnud asula kohal.

Tartu Ülikooli arheoloogialektor Ain Mäesalu sõnab, et oletatava asula kohta on praegu veel raske midagi täpset öelda: „Nugade leiukohas tuvastati küllaltki tüse asula kultuurkiht, aga kuna muid leide pole, siis pole seda võimalik täpsemalt dateerida,“ sõnab arheoloog. „Leitud nugade põhjal võib oletada, et asula võis sealkandis paikneda muinasaja lõpusajanditel ja/või keskajal. Lisaks on mõnevõrra eemalt, aga sama talu maadelt kerkinud esile leide, mis viitavad kiviaegsele asulale.“

Miks on aga leitud noad haruldased? Mäesalu selgitab, et need noad kuuluvad niinimetatud kumeraselgsete nugade sekka, mis on Eesti arheoloogias väga harv nähtus. "Kaks neist on poolikud ja pole välistatud, et üks polegi mitte nuga, vaid hoopis noakujulise lehega viskeoda katke,“ arvab Mäesalu. „Seitsme tervema eksemplari puhul võib küll väita, et tegemist on suhteliselt haruldaste nugade kogumiga.“

Mäesalu selgitab, et kumeraselgsete nugade selg kaardub esikolmandikul allapoole teramiku tipu suunas ja teramiku tipp jääb rootsu keskelt piki teramikku tõmmatud mõttelisest telgjoonest allapoole.

Leid kujutab endast ka uurijatele väljakutset – paksu roostekihiga kaetud nugade kohta on raske midagi kindlat öelda. Mäesalu arvab, et ekspertiis võib võtta aega kuni pool aastat. „Viimasel ajal on juurde tekkinud väga palju uusi leide ning konserveerija on praegu puhkusel,“ teatab õppejõud. „Roostes noad peavad kõigepealt ligunema destilleeritud vees, et neid saaks edasi uurida. Kõik see võtab aega.“

Nugade puhul on etnoloogilistele andmetele tuginedes tekkinud oletus, et need võisid kuuluda kunagisele puitesemete valmistamisele spetsialiseerinud käsitöölisele. Mäesalu aga ei välistaks ka seda, et tegemist võib olla täitsa tavaliste tarbenugadega, mida iga mees või naine võis tollal vööl kanda.

Kuna Mäeltoa talu on kostitanud arheoloogialaborit mitmete huvitavate leidudega, mis viitavad erinevatel perioodidel kerkinud asulatele, oleksid teadlased huvitatud talumaa põhjalikumast arheoloogilisest uurimisest. Esialgu pole selleks rahastuse puudumise tõttu võimalust. „Korralikud kaevamised nõuavad raha, aga sel aastal on arheoloogidel selles vallas tõsiseid probleeme,“ märgib Mäesalu.