Viisitamm vajab 50 miljonit krooni arvelduskrediiti

Pärnu linnavalitsus soovib volikogult luba täiendavate varaliste kohustuste võtmiseks: 31 miljonit krooni tahetakse lisaks spordihalli tarbeks, 21 miljonit krooni Sampo Pangalt võetud laenu kustutamiseks ja 50 miljonit krooni on vaja arvelduskrediiti.

Täiendavate kohustuste võtmine oli jutuks läinud reedel volikogu majanduskomisjoni istungil. Opositsioonipoliitikute tugevale vastuseisule vaatamata otsustati otsuse-eelnõu suunata volikogu homsele istungile, kirjutab Pärnu Postimees.

Majanduskomisjoni istungil eelnõu vastu tund aega sõdinud linnavolinik Raul Sarandi (IRL) rõhus sellele, et linna laenukoormus on praegu niigi suur ja täiendavate kohustuste vastuvõtmisel läheb Pärnu linnaeelarve seadusega vastuollu. Sisuliselt minevat eelarve tema arvates lõhki.

„Linnavalitsuses väidetakse, et 31 lisamiljonit olevat küll võetav varaline kohustus, aga ei minevat kohustuste tabelisse. Riigimaksud on samasugune kohustus nagu iga teine. Raamatupidamislik nipitamine ei ole kohane soliidsele valitsusele. Volinikke ja avalikkust üritatakse eksitada,“ oli Sarandi karm.

„Seni esitatud pikaajalised võlakohustuste tabelid on sisaldanud 21 miljoni tagasimakset 2009. aastal. Nüüd sellest loobutakse — võetakse uus laen maksetähtajaga 2015. aasta,“ kritiseeris Sarandi. „Ühte SMS-laenu kustutatakse teise SMS-laenuga ja räägitakse, et kõik on korras?“

Volikogu reformierakondlasest liige, majanduskomisjoni esimees Väino Hallikmägi lausus, et komisjon kiitis linnavalitsuse ettepaneku heaks. Ta selgitas, et arutlusel on kaks erinevat eelnõu, millest ühte kindlasti muudetakse, kas ka teist, seda otsustatakse juba koalitsiooni koosolekul.

Hallikmägi oli kindel, et uute kohustustega linna arvestuslik, pikaajaline laenukoormus ei suurene ja seega ei ületata ka 60 protsendi piiri, millele viitab seadus ja mida kardab opositsioon.

„Isiklikult arvan, et viimased aastad on linn üle jõu elanud. Mitte kõik investeeringud ei ole põhjendatud ja linnavara müüki on planeeritud liiga optimistlikult. Laenukoormuses on pikaajalised kohustused kasvanud 416,5 miljoni kroonini, mis hetkeseisuga moodustab 56,8 protsenti linna eelarvemahust,“ seletas Hallikmägi.