Jõhvis ema juures elava Avo Viioli üks ennetähtaegse vabastamise tingimusi oli, et mees peab kuu aja jooksul töö leidma.

Kohus mõistis Viiolilt kultuurkapitali kasuks välja tema riisutud 8 521 910 krooni. Detsembri seisuga oli mees sellest vanglas olles tagasi maksnud 3470 krooni.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja sõnul ei saa nad Viioli palvel öelda, kas töö on seotud mehe erialaga.

Avo Viiol on varem töötanud majandusõppejõuna EBS-is ja Tartu ülikoolis. Ajakirjanduses on viidatud Viioli võimalike tööandjatena Audentese ülikooli Jõhvi filiaali ja Tartu ülikooli Narva Kolledžit.

Narva kolledži direktori kohusetäitja Katri Raik ütles Delfile, et peale Viioli vabanemist pole temaga tööle tulemisest juttu olnud. “Ma loen huviga ajakirjanduse vahendusel, et ta meile võiks tulla ,” lisab ta.

Raiki sõnul peavad kõik kolledžisse tööle soovivad õppejõud läbima konkursi. Viiol pole avaldanud soovi sellel osaleda ega andnud ka mingil muul moel endast koolile märku.

Eraülikooli Audentes juhtkond otsustas juba veebruaris, et ei võta Avo Viiolit oma asutusse tööle.

Avo Viiol pääses Tartu ringkonnakohtu otsusel vanglast veebruari alguses.

Tallinna linnakohus karistas Viiolit eelmise aasta 7. jaanuaril lihtmenetluse kokkuleppe järgi ametiseisundi kuritarvitamisega suurriisumise ja ametialase võltsimise eest kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse reaalse vanglakaristusega.

Samuti mõistis kohus Kultuurkapitali endiselt juhilt Viiolilt välja tema riisutud 8 521 910 krooni, millest ta on praeguseks hüvitanud 6000 krooni.

Ligi kolmeks aastaks vangi mõistetud Viioli karistusaeg lõpeb 2005. aasta 14. aprillil.

Kaitsepolitsei süüdistuse järgi riisus Kultuurkapitali tegevdirektorina töötanud Viiol 1999. aasta detsembrist kuni 2002. aasta augustini Kultuurkapitalist 8 521 910 krooni, millest ta raiskas enda väitel lõviosa kasiinodes ning ülejäänu läks tema igapäevaste kulutuste katteks.

Peale selle põhjustas Viiol korduvate sularaha väljavõtmiste teenustasude maksmisega Kultuurkapitalile kahju 17 868 krooni.

Viioli kuritarvitused Kultuurkapitali rahaga tingisid toonase kultuuriministri Signe Kivi tagasiastumise.