Volikogu enamus algatas Kamsi umbusaldamise 4. veebruari istungil, umbusaldushääletus peaks tulema volikogu järgmisel istungil 18. veebruaril.

"Väga piinlik ja poliitiliselt madal on see, et umbusaldusavaldus anti sisse päev pärast seda, kui ma siirdusin pikalt etteplaneeritud puhkusele ja vallavanem ja Reformierakonna fraktsiooni juht olid minu eemalviibimisest teadlikud. Volikogu koosolek on planeeritud enne minu tagasijõudmist ja seetõttu mul ei õnnestu kuidagi ennast volikogus kaitsta. Samas ega volikogu aseesimeest ei saagi muud moodi vahetada kui umbusalduse kaudu. Astun ise tagasi ja vastav avaldus on volikogule esitatud," teatas Kams.

Valimisliit koalitsioonist välja

Viimsis vallas on Kamsi sõnul käimas järjekordne võimuvahetus, tekkinud on uus koalitsioon, millest on Parteivaba Viimsi liikmed on välja jäetud. Kõik Parteivaba Viimsi liikmed kutsutakse Kamsi sõnul tagasi valitavatelt kohtadelt ja valla ettevõtete nõukogudest.

Nõukogudest on Parteivaba Viimsi liikmed juba tagasi kutsutud, samuti on lõpetatud abivallavanema leping valimisliidu liige Mati Mätlikuga. Viimasena oligi veel maha võtmata vaid Kams vallavolikogu juhtivatelt kohtadelt.

Parteivaba Viimsi suhted Viimsi valda juhtiva Reformierakonnaga läksid sassi juba jaanuaris, kui Parteivaba Viimsi liige Madis Saretok müüs vallafirma Viimsi Haldus juhina maha suure maatüki Viimsi keskuses. Seejärel süüdistas vallavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Märt Vooglaid Saretokki kelmuses ja vald esitas müügi suhtes prokuratuurile kuriteoteate.

Saretok omakorda vihjas, et Vooglaiul olid selle maatükiga seotud isiklikud ärihuvid ja tema müügitehing päästis vallarahva tegelikult kahjulikust skeemist, mis oleks toonud vallale kaasa suure kahju. Prokuratuur vallavalitsuse avalduse põhjal kriminaalasja ei algatanud.

Süüdistus huvide konfliktis

Eelmise aasta kevadel lagunes Viimsis IRLi juhitud koalitsoon ja selle asemele tekkis suur koalitsioon, kuhu kuulusid Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond ja valimisliidud Parteivaba Viimsi ja Rannarahvas. Kokku oli neil 21-liikmelises vallavolikogus 15 häält. Kui nüüd Parteivaba Viimsi koalitsioonist välja visata, jääb koalitsioonile alles napp 12-hääleline enamus.

Viimsi vallavalitsuse kodulehele on pandud Kamsi umbusaldamise kohta pikk ja kriitiline avaldus, kus AS Rannapere Pansionaadi direktorina töötavat Kamsi süüdistatakse huvide konfliktis.

Umbusaldusavalduse kohaselt on Kristina Kams volikogu istungitel korduvalt võtnud sõna AS Rannapere Pansionaat ja SA Rannapere Sotsiaalkeskuse tegevuse osas ning tema mõjutusel on täiendavalt loodud AS Rannapere Pansionaat struktuuri direktori ametikoht, millist kohta täidab Kams ise.

Kams tegutseb perioodil 1.09.2015 – 31.08.2016 Rannapere Pansionaadis ka volikirja alusel, millega teda "on volitatud" esindama ettevõtet suhtlemisel kõigis lepingutega seotud küsimustes (sh alla kirjutama kõiki ettevõtte aruandeid ja väljamakseid, ning andma selgitusi AS-i puudutavates küsimustes). Sellega on sisuliselt kõrvaldatud ettevõtte juhatuse liige Ivika Rebasso igapäevasest juhtimisest ja tegelikult ka esindamisülesannetest ja Kams on võtnud n-ö ainuvõimu. Samas on just aktsiaseltsi juhatus see, kes äriseadustiku järgi esindab ja juhib aktsiaseltsi.

Kristina Kams palgati direktorina koos juhatuse liikmele omaste volitustega, mis on seaduse mõttega vastuolus. Alates 01.01.2016 kehtib selle töö eest palk summas 2900 eurot. Umbusaldusavalduse kohaselt tekib küsimus sellise palganumbri põhjendatuses ja vastavuses ettevõtte majanduslikele võimalustele olukorras, kus samade ülesannetega peaks tegelema ka juhatuse liige ja selle eest ka palka saama.

AS Rannapere Pansionaadis on tekkinud ettevõtlusloogikale vastukäiv olukord, sest ettevõtte nõukogu esimees Liis Elts on möödunud aasta 1. septembril alla kirjutanud nõusolekule tõsta juhatuse liikme palka 256 eurolt 382 euroni ning seejärel on juhatuse liige Ivika Rebasso samal päeval alla kirjutanud otsusele Kristina Kamsi palgatõusu kohta ning ühtlasi andnud talle ka täisvolituse aktsiaseltsi juhtimiseks.

Kes juhtis firmat?

"See, et Kams mõjutas vallavolikogu aseesimehena vallavalitsust rahalisi vahendeid eraldama ettevõttele, kus Kams ka ise on palgasaajast direktor, kes korraldas AS-i nõukogu teadmata oma palga tõstmise, on käsitletav mõjuvõimu kasutamisena. Samuti on Kams sotsiaalkomisjoni esimehena olnud ettevõttele rahalisi vahendeid eraldavate otsuste puhul huvide konfliktis," süüdistavad umbusaldajad.

"Umbusaldusavaldusele allakirjutanutel on ühtlasi alust arvata, et vallavolikogu aseesimehena ja AS Rannapere Pansionaat direktorina on ta korduvalt üritanud AS Rannapere ja SA Rannapere Sotsiaalkeskuse liitmisel sihtasutuse kohustusi AS ees vähendada, et ettevõtte väärtust vähendada. Kuna Kristina Kams on andnud teada, et soovib ka ise osaleda tulevikus võimalikul pansionaadi opereerimise konkursil, ei ole ta volikogu enamuse hinnangul tegutsenud volikogu aseesimehele ja sotsiaalkomisjoni esimehele kohaselt, vaid pigem üritanud omakasupüüdlikult oma tulevikku kindlustada," lisasid umbusaldajad.

Kams vastas, et umbusaldusel pole tema tööga pansionaadis mingit pistmist. "Mis puutub Rannapere Pansionaati, siis minu kaheaastane töö on olnud Rannapere Pansionaadi tegevuse korrastamine ja varasematest "puukidest" puhastamine. See on olnud väga raske," teatas Kams vastuseks.

Mis pansionaadist edasi saab, on vallavalitsuse otsustada. Praegune vallavanem Alvar Ild (RE) on Kamsi sõnul avaldanud mõtet, et Rannapere Pansionaadi võiks maha müüa. Kamsi sõnul oli tema ja viimane Rannapere nõukogu selle vastu.