Atlantis H20 Aquapark veekeskuse juhataja Andres Tiik kinnitas Delfile, et kõik veekeskuse töötajad on läbinud nõuetekohased esmaabikoolitused, kuid vetelpäästekoolitusi seadus ei nõua. "Opereerides aastaid erinevaid veekeskusi ei ole sellist vajadust keskustes ka olnud. Tegemist on traagilise üksikjuhtumiga, kus langesid kokku mitmed halvad juhused."

Seadus ei nõua vetelpäästekoolitust

Tiigi sõnul käsitleb esmaabikoolitus ühe alajaotusena vees oleva kannatanu välja toomist ja talle esmaabi osutamist. "Vetelpäästekoolitust ei ole teostatud, kuna seda ei reguleeri ükski seadus. Tagamaks klientide suuremat turvalisust, oleme tellinud lisaks vetelpäästekoolituse veekeskuse töötajatele," sõnas veekeskuse juht.

Ta lisas, et Atlantis H20 Aquapark veekeskuses on ringvoolu basseini sügavus 1,3 ning suurim laius 4 meetrit, lilla liutoru basseini sügavus 1,8 ja diameeter 5,75 meetrit . Teised torud laskuvad madalasse pidurdusrenni, kus veetase on 20 kuni 40 sentimeetrit. Kõige olulisem on instruktorite hea ujumisoskus. "Kuna omame spaa-hotelli ka Saaremaal, siis Grand Rose spaas oleme juba teinud eraldi ka vetelpäästekoolituse," kinnitas Tiik.

Praegu ei ole seadusega reguleeritud see, et veekeskustes peab olema instruktoritel vetelpäästekoolitus tehtud. Tiik sõnas, et Eesti veekeskused on väga erinevad oma veeatraktsioonide poolest ning kõige olulisem on inimesele kohene esmaabi osutamine. "Üldjuhul on vetelpääste vajadus suurtes sportbasseinides. Kuna Viimsi Spa Hotellis on taastusravi osakond ja meditsiinipersonal, siis oleme otsustanud, et pikendame oma valveõdede töögraafikuid õhtustel aegadel. Seda selleks , et tagada klientide suurem turvalisus. Kuna klientide turvalisus on prioriteediks, siis saan kinnitada, et lilla liutoru juurde oleme lisaks mehitanud ühe instruktori töökoha lisaks. Kuigi standardid seda ei nõua."

Aura peab vetelpäästekoolitust vajalikuks

"Piisab esmaaabi andmiseks, aga veest välja toomisel mängivad rolli väga paljud erinevad faktorid: kui keerukas on olukord vees, kui sügav vesi on, kui suured on veekogu mõõtmed. Seda kõike on hinnangu andmiseks kindlasti vajalik teada," ütles Aura veekeskuse juhataja Kairit Matto.

Aura veekeskuses on instruktoreid tööl kolm. Instruktorite arvu seadusega paika pandud ei ole ning ettevõte peab ise hindama, kui palju inimesi suudab territooriumi valvata. "Mis puudutab saunasid, riietusruume, on lisaks ka puhastusteenindajad, kes käivad ringi ja vaatavad."

Igapäevaselt ujula töökorraldusega kokku puutuv Aura veekeskuse ujulajuht Talis Preiman kinnitas, et riiklikul tasandil ei ole kohustuslik töötajate vetelpäästekoolituse saamine. "Kuna meil on tegemist veega, siis on olulised vetelpäästeoskused. Me ei saa oma tööd teha, kui me seda ei oska."

Aura veekeskuse koostööpartner on Tartu kiirabi, kellelt tellitakse igal aastal esmaabikoolitus, mis hõlmab endas nii elustamiskoolitust kui kohustuslikku praktilist koolitust, kus harjutatakse läbi erinevad situatsioonid inimeste veest väljatoomisel ja nende abistamisel. Koolitused maksab töötajatele kinni ettevõte. "Päästja esmane kohustus on tagada ohtu sattunud inimese elustamistegevus ja siis alles kiirabisse teatamine. Kui on midagi juhtunud, siis fakt on see, et tegutsen: toon inimese välja ja annan korraldusi kas teistele instruktoritele, kui nad on seal olemas, või klientidele."

Kas Viimsi veepargis käitusid instruktorid professionaalselt, ei tahtnud Aura veekeskuse ujulajuht hinnangut anda. "Konkreetset infot teab ilmselt politsei," jäi tema vastuseks.

Kuigi spaas või veekeskuses ei ole veepinnad nii suured kui on järvedes, meredes või jõgedes, peab Aura kollektiiv vajalikuks töötajate vetelpäästekoolitust. "Meie peame lihtsalt vajalikuks, et tal oleks olemas ka see kogemus. Inimene, kes ei ole seda õppinud, ei pruugi olla suuteline teist inimest päästma. Päästa saab ju ikkagi see, kes suudab teist päästa," sõnas Aura veekeskuse juhataja Kairit Matto.

Mida õpitakse vetelpäästekoolitusel?

Kuigi vetelpäästekoolituse pakkujaid on mitmeid, siis tuginedes infole Eesti Vetelpääste seltsi kodulehel, koolitatakse üheskoos avavee- kui ujulavetelpäästjaid.

Vetelpäästjatele mõeldud koolituse sihtgrupiks on randades ja ujulas töötavad vetelpäästjad.

Koolituse läbinu:

  • omab ülevaadet veeõnnetuste põhjustest
  • oskab ennetada veeõnnetusi
  • oskab abistada veeõnnetusse sattunut
  • oskab anda esmaabi
  • oskab käituda erinevates ohuolukordades

Koolituse lõpetajad saavad ujula- ja avaveevetelpäästja tunnistuse tunnistuse, kes soovib, võib sooritada kutseeksami

Vetelpääste seltsi korraldatava kursuse maksumus on 120 eurot.

Laupäeva õhtul kell 19.40 leiti äsja avatud Atlantis H2O Aquapark veekeskuse veest teadvusetuna 42-aastane naine ning viidi üliraskes seisundis haiglasse. Täna teatati naise surmast.

Eile õhtul teatas politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuur, et alustas kriminaalmenetlust laupäeval Viimsis veekeskuses toimunud sündmuse asjaolude väljaselgitamiseks.

Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi sõnul on tänaseks veekeskuse videosalvestiste põhjal ilmnenud, et naine viibis vee all oluliselt kauem kui oli esialgse info põhjal arvatud. „Seetõttu on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 119 järgi, mis käsitleb raske tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatusest. Menetluse eesmärk on välja selgitada, kas selline raskete tagajärgedega õnnetus on juhtunud kellegi tegevuse või tegemata jätmise tagajärjel,“ selgitas prokurör.

Menetlust juhib Põhja ringkonnaprokuratuur ja viib läbi Põhja prefektuur.

Kiituskiri veekeskuse töötajatele

Tallinna kiirabi välijuht Ain Siimon saatis Atlantis H20 Aquapark veekeskusele tänukirja 16. augustil kell 9.51.

"Eilsele õnnetusele reageerinud kiirabibrigaad soovib avaldada tänu ja kiita kohal viibinud veekesuse töötajaid väga oskusliku elustamisvõtete kasutamise eest. Kas patsient uppus või oli tal mingi muu terviserike, näitavad uuringud ja kas patsient terveneb, näitab ainult aega, kuid kõik, mis oli tehtud veekeskuse töötajate poolt enne kiirabibrigaadide saabumist oli õige ja Teie võimete piirides."