Viimased kaks riigikogu koosseisu on ministritele algatanud kuus umbusaldust
Riigikogu eelmise koosseisu ametiajal toimus kokku kaks umbusaldushääletust, millest kumbki ei olnud edukas.
18. oktoobril 2012 algatas 45 riigikogu liiget umbusaldusavalduse Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvale majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile. Talle heideti ette riigile kahjuliku tehingu läbisurumist ja tegevusetust elektri hinnatõusu leevendamisel. Umbusalduse poolt hääletas 44 ja vastu 50 riigikogu liiget, seega jäi Parts ametisse edasi.
21. novembril 2013 algatas 40 riigikogu liiget umbusaldusavalduse Reformierakonda kuuluva kultuuriminister Rein Langi vastu. Langile pandi süüks poliitilist sekkumist kultuurilehe Sirp toimimisse, mille varjamiseks on Lang avalikkusele valetanud ja püüdnud lükata vastutuse enda pealt temast täielikus sõltuvuses olevate alluvate peale. Langi umbusaldamise poolt hääletas 38 riigikogu saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud. Umbusaldus seega läbi ei läinud.
Riigikogu praeguse koosseisu ajal on seni toimunud juba neli umbusaldushääletust, neist üks ka edukas.
15. juunil 2015 algatasid 33 riigikogu liiget umbusaldusavalduse reformierakondlasest peaministrile Taavi Rõivasele, heites Rõivase valitsusele ette kütuseaktsiisi ja majutusasutuste käibemaksumäära tõstmist, mis on tingitud valitsuse soovist langetada sotsiaalmaksu, mida aga paljud ettevõtjad on pidanud tarbetuks. Rõivase umbusaldamise poolt hääletas 41 ja vastu 59 riigikogu liiget, seega jäi Rõivas ametisse.
9. novembril 2016 oli riigikogus taas hääletusel umbusaldusavaldus Taavi Rõivasele, mille sel korral oli algatanud 41 riigikogu liiget. Rõivase valitsusele heideti muu hulgas ette sihipärase tegevuse puudumist ja paigaltammumist. Umbusalduse poolt häälets 63 ja vastu 28 riigikogu liiget, mis tähendas ühtlasi Rõivase juhitud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsuse lõppu ja Reformierakonna jäämist riigikogu opositsiooni.
Tänavu 10. jaanuaril algatasid 44 riigikogu liiget umbusaldusavalduse keskerakondlasest majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni vastu. Simsonile heideti ette, et ta ei lähtu oma otsustes Eesti majanduse, vaid erakondlikust ja perekondlikust huvist ega põhjenda oma valikuid majandusala ministrile kohasel viisil. Lisaks heideti Simsonile ette, et ta ei valda mõjuanalüüse, tasuvusarvutusi ega alternatiivide võrdlust ning ei taju raha päritolu ega huvide konflikte. Simsoni umbusaldamise poolt hääletas 44 ja vastu 49 riigikogu liiget, seega jäi Simson ametisse edasi.
Kolmapäeval oli riigikogus hääletusel umbusaldusavaldus Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva justiitsministri Urmas Reinsalu vastu, mille algatas 47 riigikogu liiget. Reinsalu umbusaldusavalduse põhjus oli Eesti Päevalehes ilmunud Reinsalu arvamusloo seisukohavõtt „mõistsin naiste vastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust.”. Umbusalduse poolt hääletas 46 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Seega jäi Reinsalu ametisse.
Kokku on riigikogus pärast Eesti taasiseseisvumist ministritele algatatud 32 umbusaldusavaldust, neist esimene 1993. aasta juunis tollasele siseministrile Lagle Parekile. Esimene umbusaldusavalduse tõttu ametist lahkuma pidanud minister oli aga 1994. aasta septembris peaminister Mart Laar.
