Vihmane suvi masendas ka linde
Küll võis probleeme olla hiljem munast koorunud poegadel, kui juuni teisest poolest algasid sagedasemad sajud.
“Kõige kehvem oli neil lindudel, kes õhust putukaid püüavad. Viimaseid polnud küll vähe, kuid saju ajal on nende püüdmine lindudele keeruline,” märkis ornitoloog. Ühe tuntuma liigina toob ta näiteks pääsukesed, kel seetõttu võis olla lennuvõimelisi poegi tavalisest vähem. Nad on ka hilisemat sorti pesitsejad ning sadude pärast ei saanud poegade toitmiseks piisavalt putukaid.
Kui tavaliselt on augustis traadid täis noorlinde, siis tänavu polnud suuri pääsukeste kogumeid kusagil näha. Arvata võib, et ega selliste ilmadega nad tahagi väga traatidel istuda ning on ehk veidi varem hakanud lõuna poole liikuma. Muret võis olla ka must-kärbsenäpil ehk metstikul, kes toitub samuti putukatest.
Hea aasta võis olla neil lindudel, kes toituvad vihmaussidest. Näiteks kiivitajal. Sadudega olid vihmaussid maa ligidal ja neid oli hea noppida. Samas jällegi võisid suurte vihmadega kahjustatud saada hilisemad pesitsejad, kui pesad juhtusid vee alla jääma. Näiteks lõokesed, kes mitu korda pesitsesid. Aga ka põldpüüd ehk nurmkanad, kel poegi tänavu napivõitu.
Siin-seal on tänavu põldudel nähtud massiliselt toonekurgi, lausa suurtes salkades. See on mitmeid pannud arvama, et küllap neil oli hea aasta. Elts seda ei arva. Toidulaua osas võis neil tõesti olla nii mõnegi varasema suvega võrreldes lihtsam toitu hankida. Kuid poegi oli pesas vähe, seega oli kehv aasta.
Lindude suured salgad ei näita veel arvukuse tõusu. Linnud võivad koonduda teatud aladel, vahel sõltub see sellestki, et mujal võib toitu vähe olla.
