“Seda, milliseid meetodeid ja tehnikaid täpselt kasutatakse, millal töödega alustatakse ja kes töid teostab, saab otsustada pärast täiendavaid põhjalikke uuringuid. Peamine eesmärk on leida parim meetod, mis võimalikult vähe kahjustaks alumisi väärtuslikke värvikihte ja kullatist,” teatas muinsuskaitseamet Eesti Päevalehele.

Ennistuskoda Kanut viis läbi esialgse ekspertiisi ja laborikatsed, mille abil muinsuskaitse sai aimu ülevärvimise mõjust ning esialgset teavet värvi eemaldamise võimalustest. “Edasised ja põhjalikumad uuringud tuleb teha altariseinal ja kantslil. Ainult laboriuuringutele konkreetse restaureerimismetoodika ja edasise tegevuse valikul toetuda ei saa,” märkis amet.

Hinnanguliselt võib põhjalike uuringute tegemine kesta pool aastat. Alles seejärel on võimalik teha ka esialgseid arvutusi selle kohta, kui palju rikutud kunstiteoste taastamine maksta võib.

Vigala kiriku altariskandaal puhkes oktoobri lõpus, kui muinsuskaitsjad avastasid, et kirikutegelased on 17. sajandist pärineva barokkaltari ja -kantsli omavoliliselt Sadolini värvidega üle värvinud. Oma tegu põhjendas kirikuõpetaja sellega, et talle ei meeldinud vanad luitunud värvid.