Pruusi sõnul süüdistatakse Vigala Maarja kiriku õpetajat ja pühakoja majandusasjade eest vastutavat koguduse nõukogu liiget karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kultuurimälestise rikkumist või hävitamist ja näeb süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse, vahendab Nädaline.

“Kohus hakkab süüasja arutama lühimenetluse korras ehk langetab otsuse kirjalike materjalide alusel ning karistusest võetakse sellisel juhul kolmandik maha,” ütles Pruus.

Kriminaalkuriteo eest määratavast karistusest karmimaks osutub ilmselt siiski süüdistatavate vastu esitatud muinsuskaitseameti enam kui kahe miljoni krooni suurune hagi. See põhineb ekspertarvamusel, mille järgi läheks altari endisel kujul taastamine maksma ligi 2,1 miljonit krooni, samuti nõutakse süüdistatavatelt sisse süüasja eeluurimisel kulunud ligi 110 000 krooni.

Nii kirikuõpetaja kui koguduse nõukogu liige on eeluurimisel tunnistanud, et värvisid altari ja kantsli üle, kuna olid kindlad, et teevad sellega heateo.

Vigala kiriku altariskandaal puhkes 2005. aasta oktoobris, kui muinsuskaitsjad avastasid, et kirikutegelased on 1680. aastast pärineva barokkaltari ja -kantsli omavoliliselt üle värvinud. Kirikutegelased seletasid, et neile ei meeldinud vanad luitunud värvid.