Piimakarjakasvataja Olav Ellermäe hakkas Hiiumaalt Emmastest oma 1985. aasta traktoriga liikuma juba meeleavaldusele eelnenud õhtul. Vajalikud unetunnid magas ta täis traktori all magamiskotis lebades. Traktorite kogunemispaika jõudis ta kell viis hommikul. "Aga ma ei olnud esimene." Vaata lähemalt videost!

"Meil oli kokkulepe, et naisjuhid sõidavad kolonnis eespool, liikumiskiirus oli 20-25 kilomeetrit tunnis," selgitas lihaveisekasvataja Sanna Turu, kes alustas teekonda Toompeale hommikul kell 10. Enne käis ta põllult läbi, et võtta Toompeale kaasa suur heinapall.

Naistraktoriste oli kohal 6-7. "Ma ise lootsin, et tuleb rohkem. Tunnen päris mitmeid, kes suvel igapäevaselt oma aega traktoriroolis veedavad." Vaata lähemalt videost!

Põlvamaa loomakasvataja Raivo Musting sai aastal 2001 Eesti esimese aasta põllumehe tiitli. Siis oli tal farmis 100 lüpsilehma, tänaseks on tal neid üle 200, kuid kahjumit on ainuüksi selle aasta kuue kuuga tekkinud üle 129 tuhande euro.

Kui võrrelda põllumajandust aastal 2001 ja 2015, on Mustingu sõnul erinevus väga suur. "Ma ei oska täna öelda ühiskonna kohta, ma arvan, et ühiskond ei ole meile selga keeranud, aga valitsus on viimasel paaril aastal küll põllumehe poole selja keeranud," on ta seisukohal.

"Kohelge meid võrdselt ülejäänud Euroopa põllumeestega, ülejäänud asjadega me saame ise hakkama," ütles Musting. Vaata lähemalt videost!

"Põllumehed ei taha mitte midagi muud kui ausat mängu," ütles Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin, ja lisas, et olukorras, kus kogu Euroopa räägib solidaarsusest Kreekaga, pagulastega, Süüriaga, ollakse solidaarsed kõigiga peale oma riigi põllumeeste.

Mis on lahendused?

- eraldada 18 miljonit eurot põllumeestele üleminekutoetust;

- erakorraline (kriisiabi) 2,5 miljonit;

- riik võiks aidata piima turundada. "Nagu tänu Anne Sullingule õnnestus müüa piimapulbrit ja vadakut Jaapanisse. Aasia turg on veel vallutamata."

Vaata kogu meeleavaldust täispikkuses: