VIDEOINTERVJUU | Kristina Kallas räägib Eesti 200 algatusest: "Me peame mõtlema 25 aasta kaupa, mitte nelja"
Kristina Kallas saabus Delfi toimetusse suure kiirustamisega. Tema telefon helises vahetpidamata ning järgmine meediväljaanne sõitis talle Delfi toimetuse juurde järgi, et Eesti 200 teemal teda intervjueerida.
Ta naeris, et ei osanud isegi arvata, kuivõrd palju diskussiooni päevaga ümber hommikul ilmunud manifesti tekib. „Peaksin vist oma töötajatele rääkima, millega tegelen, dekaani hoiatasin ette,” sõnas Kallas muigega, kes töötab Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorina.
Intervjuus rääkis ta lühidalt manifesti sisust ning liikumist Eesti 200 ning aktiivsetest inimestest selle taga. Küsimusele, millist inimest Eesti 200 kõnetama peaks, vastas Kallas, et seda, kellele läheb korda Eesti pikemaajalisem tulevik kui neli aastat.
„Minu käest küsiti enne, kas Eesti 200 peaks kõnetama ka pensionäre – ma leian küll,” sõnas ta. Küsimusele, kas ka konservatiivne maailmavaade on nende vaadetes esindatud ja oodatud, sõnas Kallas vastuseks, et seniks, kuni ühine huvi on Eesti tulevik ning omariikluse säilitamine on kõik oodatud.
Manifesti sisu on jagatud kuueks alakategooriaks – riigihaldus, riigijuhtimine, majandus, tervis, haridus, loodus. „Need valdkonnad on tekkinud orgaaniliselt, aruteludes on osalenud pangandus ja majandusinimesed, minu jaoks on kõige olulisem haridus, aga ka näiteks looduskeskkond,” kommenteeris Kallas.
Ühe uuendusliku mõttena toob manifest välja eesti-, vene-, aga ka inglisekeelsete koolide liitmise. Seda pidas Kallas oluliseks valdkonnaks, mis tagab tulevikupõlvede integreerituse. Kallas ise on olnud tuntud hallide passide teemal eestkõneleja. „Hallid passid on manifesti jaoks lühikene probleem, mis on lihtsasti lahendatav,” sõnas ta kommenteerides, miks seda sealt seest ei leia.
Intervjuus räägiti veel Eesti 200 liidriküsimusest, halduskoormusest ning miks pole koondutud nende ideedega mõne teise erakonna alla.
