Eesti Geoloogia blogi kirjutas, et ülemöödunud nädalal puuriti saarele 56 meetri sügavune puurkaev. Puurimise järgselt jäi surveline vesi kaevust välja voolama. Kui järgmisel päeval veetase oli stabiliseerunud, hakati teostama rutiinset kaevu puurimisjärgset pumpamist, kuid viis minutit pärast pumba paigaldust lendas kaevust koos pumbaga välja vee ja gaasi segu.

Järgnevatel tundidel eraldus kaevust gaasi ning vett väga intensiivselt. Veesamba kõrgus ulatus kuni pooleteist meetrini.

Saarele puuriti ka teine kaev, mis pumbates käitus täiesti tavapäraselt, kuid kokkupuutel tulega, süttis ka see kaev. "Tegelikult on väike gaasimull Kihnu saare kõikides puurkaevude vetes sees, kuid nii suurt gaasi eraldumist pole varasemalt märgatud", lisas puuraukude rajamisele spetsialiseerunud ettevõtte Vesinik OÜ juht Taavo Kattel.

Eestis on ka varasemalt kirjeldatud kümneid gaasiilminguid, kuulsaim neist Keri saarel kui 1902. aastal puuritud puurkaevust hakkas 30 meetri sügavuselt eralduma gaasi.

Põlevate gaaside ilminguid maapinnale on täheldatud ka Prangli, Äksi ja Mohni saartelt, Ihasalu ja Kolga lahtedest ning ka mandril. Sihipäraseid geoloogilisi uuringuid on selles vallas läbi viidud ainult Prangli saarel.

Kõikidest uurimise all olnud puuraukudest eraldus gaasi, kuid gaasivaru, mida võiks pidada majanduslikult huvipakkuvaks, ei leitud.

Gaasiilmingud ei ole ka Kihnu saarel suuremahulised, mistõttu need majanduslikku väärtust ilmselt ei oma ja jäävad pigem pakkuma lühiajalist, kuid sellegipoolest huvitavat geoloogilist meelelahutust.