VIDEOD | Euroopa nutikaimate noorte teadlaste valimisel pälvis peapreemia noorim, vaid 14-aastane osaleja
Lisaks ametnikele, kes Eestit eesistumise raames külastavad, saabus möödunud nädalal Eestisse suur hulk teadushimulisi noori Euroopast ja kaugemaltki. Noorim osaleja oli kõigesti 14-aastane Danish Mahmood, kes töötas välja W.I.N.I.T.S-i ehk traadita omavahel ühendatud mitte-invasiivse süsteemi. Danishi töö pälvis ka konkursi peapreemia, mille suuruseks oli 7000 eurot.
Euroopa noorte teadlaste konkurss toimub juba kahekümne üheksandat korda. Alates 2002. aastast on konkursist osa võtnud ka eestlased. Sel aastal esitlesid 19-liikmelisele rahvusvahelisele žüriile oma töid lausa kolm eestlast.
Biolaguneva koti võttis tükkideks Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane ja Brita Laht. Tema katsed näitasid, et aktiivmuda bakterid lagundavad bioplastist kilekoti silmale nähtamatuteks tükikesteks ning biolagunevust mõjutab muuhulgas plasti kristallilisus – mida kristallilisem polümeer, seda halvemini see laguneb.
Reostuste eest võitleb Tartu ülikooli geenitehnoloogia õppetooli esmakursuslane Anni Britta Pajoma. "Kui lühidalt oma uurimuse kokku võtan, siis uurisin keerulise nimega bakteri Pseudomanas pseudoalcaligenes C70 lagunemist ja kuidas selle abil näiteks naftareostust likvideerida ja loodust puhastada," räägib Anni Britta. Ta lisab, et jõudis põneva teemani suuresti tänu oma keskkooliaegsele bioloogiaõpetajale Lauri Mällole. "Läksin tema juurde jutuga, et tahaksin teha uurimistööd geneetiliselt muundatud organismidest. Mulle oli tähtis, et oleks huvitav ja saaks laboris ka midagi praktilist teha," lausub Anni Britta entusiastlikult.
Sarnaselt Anni Bettile õpib Tartu ülikoolis geenitehnoloogiat ka viimane konkursil osalenud eestlane Jasper August Tootsi. Jasper Augusti uurimistöö aitas parandada päriliku ainevahetushaiguse galaktoseemia testimisvõimalusi. Galaktoseemia pärsib piimasuhkrus sisalduva galaktoosi muundamist glükoosiks ja kuigi seda haigust esineb harva, on väga oluline selle algusfaasis avastamine. Noor teadlane alustas oma uurimusega juba keskkooli alguses ning alates 2015. aastast testitakse tänu Jasper Augusti väljatöötatud lahendusele Eestis galaktoseemia suhtes läbi ka kõik vastsündinud. "Mind insipeeris mu perekond - nii mu vanemad kui ka vennad on arstid, aga ka armastus bioloogia vastu," ütleb Jasper.
19-aastased Austria noormehed Florian Cäsar ja Michael Plainer pälvisid konkursil mitmeid auhindu, nende seas ka üks peaauhindadest ehk 3500 eurot. Austria koolipoiste projekt „Sigma – Learning how computers learn“ („Sigma – kuidas arvutid õpivad?“) oli inspireeritud arvutimängust. „Mõned aastad tagasi nägin õpetlikku videot, kuidas mängida Super Mariot ja mõtlesime, et tahame ka midagi sellist teha. Asi arenes aina kaugemale ja lõpuks tõlgendasime tehisintellekti,“ räägib Florian. Noormehed lisavad, et on Eestis ja sellisel üritusel esmakordselt. "Eesti on väga ilus paik ja loodame, et teadus toob meid siia veel tagasi," lausus Michael naerdes.
Noored teadlased uurisid väga erinevaid valdkondi. Kokku oli 11 bioloogia, 8 keemia, 7 arvutiteaduse, 15 inseneeria, 12 keskkonna, 4 materjaliteaduse, 7 meditsiini, 10 matemaatika, 11 füüsika ja 4 sotsiaalteaduste tööd.
President Kersti Kaljulaid ütles peapreemiaid üle andes, et usub teadusesse, mis on suunatud inimeste ja ühiskonna hüvanguks. „Ma usaldan oma lapsed ja lapselapsed teie teadmiste hoolde ja loodan, et teie kui tuleviku teadlased seisate inimkonna eest ja hoiate meie planeeti elukõlbuliku ning turvalisena“.
Lisaks tehnikaseadmetele, õppelaagritele ja vaatluspraktika kohtadele oli auhinnaks ka stipendium. Põhipreemia kategooria kolmanda koha pälvinud noorukid said 3500 eurot, teise koha saavutanud teadlased 5000 eurot ja peapreemia oli 7500 eurot. Eestipoolsed eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium ning Tallinna linn.
