VIDEO: Tallinna südalinnas Hobujaama tänaval eiratakse massiliselt keelumärke
Murelik linnakodanik juhtis Delfi tähelepanu Tallinna südalinnas asuvale Hobujaama, Laikmaa ja Narva maantee ristmikule, kus autode liiklemist on juba aastaid keelumärkidega piiratud, kuid kus neid keelumärke massiliselt ja järjepidevalt eiratakse.
Lugeja märkis, et ta oli sel ristmikul filmimas reedel kella 11 ja 12 vahel umbes 20 minutit. „Keelde on seal palju, kuid tegelik elu on kõike muud kui reegleid austav,” lausus lugeja, kelle hinnangul saaks politsei sel ristmikul aastase trahvirahaplaani paari tunniga täis.
Narva maanteelt ja Laikmaa tänavalt Hobujaama tänavale sõitmine on lubatud vaid ühistranspordile, samuti saab üksnes ühistransport märkide järgi Hobujaama tänavalt Laikmaa tänavale ja Narva maanteele. Sõiduteele samas „BUS” märgistust maalitud ei ole ja Laikmaa tänaval on keelumärk paigutatud juhtide jaoks harjumatult kõrgele, mistõttu mõnigi end päris ootamatult selle alt leiab.
Sealseid liiklusmärke eiratakse aga pidevalt ja seda hoolimata sellest, et praegune liikluskorraldus on ristmikul olnud vähemalt neli aastat. Tekib küsimus, kas ristmikul peaks aktiivsemalt tegutsema politsei ja reegleid kehtestama või näitab märkide pidev eiramine, et praegune lahendus ei tööta ja seda tuleks muuta.
Nõnda avalikus kohas ja sedavõrd massiliselt liiklusmärkide eiramine devalveerib kahtlemata avalikku kohusetunnet. Sarnane probleem on ka bussiradadel sõitmisega: see on samuti massiline ja eriti ohtlik, sest rikkujad teavad, et reegleid rikuvad, ja püüavad seda seepärast eriti kiirustades teha. Veel meenutuseks, et ühissõidukite rajal võivad sõita ka taksod, aga ainult juhul, kui neil kunde pardal on.
Miks liiklejaid seal märke üldse nõnda palju eiravad?
Hobujaama tänaval asuvad kobarkino ja postkontor ning teised ettevõtted, kuhu suunduvad inimesed on sageli hädas parkimiskoha leidmisega. Teades, et Hobujaama tänavale pöörata pole lubatud, piieldakse esmalt Narva maanteel asuvaid parkimiskohti, mis aga enamasti täis on. Nii võibki juhtuda, et minnakse kontrollima Hobujaama tänaval asuvaid parkimiskohti, mis on aga samuti sageli täis. Siin on aga omamoodi paradoks: kuidas saavad Hobujaama tänava parkimiskohad täis olla, kui sinna tavaliiklus üldse minnagi ei tohi. Paistab, et liiklejad on omajagu meeleheitel, et sedavõrd massiliselt ühel ristmikul keelumärkide alt läbi sõidavad. Mõnel seda tehes silm pilgub, teisel mitte.
Liiklusmärke eirama võib aga sattuda ka siiralt kogemata. Selle jaoks on lõks Laikmaa tänaval. Kui inimene pöörab autoga Rävala või Gonsiori tänavalt Laikmaa tänavale ning jõuab sedamööda Narva maantee ristmikuni, siis avastab ta oma pea kohalt tellise, mis tähendab, et sellest kohast ei tohiks ta edasi sõita. Ei tohi minna otse Hobujaama tänavale ega pöörata vasakule Narva maanteele. Kui siiski vasakule pöörata otsustada, sest tegelikult pole ristmikule parkima jäämine ega lendu tõusmine võimalik, siis peab arvestama jalakäijatega, keda on sel ristmikul määratult palju. Samas on videostki näha, et see olukord lahendatakse sageli sedasi, et kõigepealt sõidetakse Hobujaama tänavale sisse, mis pole lubatud, siis tehakse seal U-pööre, mis pole lubatud, ja seejärel pööratakse paremale Narva maanteele, mis pole, loomulikult, samuti lubatud. Piisavalt varakult märki märgates saab siiski paremale pöörata.
Niisiis on samuti keelatud liigelda sel ristmikul teistpidi ehk sõita Hobujaama tänavalt Laikmaa tänavale või pöörata paremale Narva maanteele. Kui aga inimene on oma auto juba Hobujaama tänavale parkinud ja tahab sõita Pärnu või Tartu maanteele, siis ei tõuse ta käsi ilmselt rooli keerama Ahtri tänava poole, kuna see tähendaks üsna jaburat ringi. Jällegi võib aga sel tänaval juhtuda, et keegi tuleb naiivselt Hobujaama tänavale Ahtri tänavalt ja satub poolel teel Narva maanteele keelumärgi alla. Mida siis teha? Teistpidi „kannakas”?
Kas oleks paslik Hobujaama tavaliiklusele taasavada?
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa rõhutas, et keelumärgi alt läbisõitmist ei vabanda miski ja keelumärke seetõttu Hobujaama ristmikult kindlasti ära korjama ei hakata. „See on pigem ikka liiklejas kinni. Kui mitu autot sõidab punase tule alt läbi, ega me siis valgusfoori maha ei võta ju. Need liiklusmärgid on pandud sinna konkreetse põhjusega: tegemist on ühistranspordisõlmega, kus on hästi palju jalakäijaid, see on koht, kus bussid sõidavad parklasse, ja koht, kus on lõpppeatused, Viru terminal, trammi ümberistumine ja samuti bussid, mis sõidavad Viru terminali välja, nii et seetõttu on sõidukite liiklust seal piiratud,” selgitas Rüütelmaa, et eesmärk oli massilist läbisõitmist sellel tänaval piirata.
Rüütelmaa nentis, et reeglite rikkumise probleem sel ristmikul on ja pakkus lahendusena välja, et keelumärgi alt läbisõitmist võiks fikseerida automaatse liiklusjärelevalve seadmega nagu mujal maailmas ja samuti võiks tema hinnangul sellise lihtsa rikkumise menetlusõiguse anda Tallinna munitsipaalpolitseile. Kaameratest rääkides lisas Rüütelmaa, et hea õnne korral hakkavad Kristiine ristmikul asuvad kaamerad tööle juba sel aastal, ja seejärel saab mõtlema hakata ka keelumärke eiravaid sõidukeid fikseerivatele kaameratele. „Politsei ressurssi selle peale raisata ei ole otstarbekas,” sedastas Rüütelmaa.
Rüütelmaa osutas ka, et kuigi reeglite rikkujaid on sel ristmikul praegu väga palju, siis on täiesti selge, et kui keelumärgid maha võtta, siis oleks Hobujaama tänaval liiklejaid veelgi rohkem. Ta sedastas, et seal katsetati erinevaid lahendusi, enne kui toimivani jõuti. „Väga sagedased olid ka juhtumid, kus erasõidukid lihtsalt ummistasid selle tänava, ja ühistransport praktiliselt seisis seetõttu,” meenutas Rüütelmaa aastate eest Hobujaama tänaval valitsenud olukorda.
Hobujaama tänavale pööramine keelati 2012. aastal
Ta nentis, et piirangute eemaldamisel tekiks taas oht, et jalakäijatel pole küllalt ohutu liigelda ning bussid ei pääse lõpppeatusesse, bussiparklasse ega õigeks ajaks Viru bussiterminali. Autojuhtidel soovitas ta ootamatult keelumärkide alla sattumise vältimiseks oma teekond eelnevalt läbi mõelda.
2005. aasta sügisel keelati autoliiklus Hobujaama tänaval Ahtri tänavast kuni postimaja ees asuva bussipeatuseni ja seda mõlemal suunal. Tallinna transpordiamet selgitas siis, et tavaliiklus suleti ühissõidukite sügis-talvise sõiduplaani tõttu, mis tõstab märgatavalt Hobujaama tänaval sõitvate busside liiklustihedust. Pärast seda on muudatusi olnud erinevaid, kuni 2012. aasta juulis tekitati üleöö uusi bussiradu ja keelati ka parempööre Narva maanteelt Hobujaama tänavale, kuhu saab sellest ajast saadik ainult Ahtri tänava kaudu. „Hobujaama tänavale Narva maanteelt enam ei saa, kuna see tekitas liiklusohtlikke olukordi ja oli mõistlik lubada tavasõidukid Hobujaama tänavale ainult Ahtri tänava poolt,” rääkis Rüütelmaa Delfile toona.
Nüüd lisas Rüütelmaa, et kümne aastaga on autosid üüratult lisandunud. Ainuüksi eelmise aastaga on liikluskindlustatud sõidukite arv kasvanud suisa viis protsenti. Ta rõhutas aga, et Hobujaama tänavale saab jätkuvalt Ahtri tänava poolt ja samuti saab sealtkaudu lahkuda.
Murumaa märkis, et esimene tagasipöörde võimalus tekib alles Pirita teel. „Samas ei saa mugavus kunagi olla ettekääne liiklusseaduse rikkumiseks. Iga juht peab arvestama, et kui ta soovib sõita Viru ringristmikule, avaneb Lasnamäe poolt tulles selleks võimalus Maneeži tänava kaudu, kus vasakpööre Narva maanteele on lubatud.”
„See koht on meile tuttav ning käime seal sageli liiklust rahustamas,” sõnas Murumaa ja lisas, et paraku ei käitu sel ristmikul valesti ainult autojuhid, vaid ka jalakäijad, kes ohte salgavalt ületavad teed keelava fooritulega. Punase tulega teele astunutega on sel ristmikul ka õnnetusi juhtunud.
„Olgugi, et liiklusseadust tuleb alati järgida, tuleks liikluskorraldust luues arvestada liiklejatega. Usun, et keskkonna parandades on suurem tõenäosus mõjutada inimeste käitumist positiivses suunas. Ma ei kahtle selles, et sealsel märgil on kindel põhjus ja eesmärk täita, kuid kui massiliselt eiratakse keelumärki või foorituld, siis ehk tuleks kaaluda liikluskorralduse parandamist. Vastasel juhul ei ole täidetud peamine eesmärk – kõigi ristmiku ületajate ohutus,” lisas Murumaa.
Rüütelmaa sõnul aga just jalakäijate ohutust (ja busside liikumismugavust) silmas pidades Hobujaama ristmikul autojuhtidele piirangud seatud ongi.
Õnnetuste statistika viimastel aastatel
Politsei- ja piirivalveameti statistika järgi juhtus sel ristmikul 2013.–2015. aastal üheksa õnnetust, milles viga sai 12 inimest.
2013. aastal juhtus seal õnnetusi viis, viga sai kaheksa inimest ja viiest kolme õnnetuse puhul oli tegu jalkäijaga kokkupõrkega. 2014. aastal juhtus seal üks õnnetus, kus õnnetusse sattus jalakäija; eelmisel aastal kolm, millest kaks olid kokkupõrked jalakäijaga. Kelle süül õnnetused juhtusid, statistika ei peegelda.
Sel aastal on ainuüksi viimase paari nädala jooksul sel suurel ristmikul juhtunud kolm õnnetust, milles üks inimene eile õnnetult hukkus. Teised kaks õnnetust olid ühel päeval ja väga sarnased: jalakäijad astusid punase tulega teele ja said sõidukilt löögi.
