VIDEO | Riigikogus arutletakse venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminekut eestikeelsele õppele

 (125)

Täna tuleb riigikogus arutlusele olulise tähtsusega riiklik küsimus: alushariduse ja koolide eestikeelsele õppele üleminek.

Arutelu ettekandjateks on Isamaa fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets, keeleteadlane ja TÜ Narva Kolledži dotsent PhD Mart Rannut.

Isamaa tõstatas täna riigikogu täiskogul haridusasutustes eestikeelsele õppele ülemineku küsimuse. Avakõne pidanud Viktoria Ladõnskaja-Kubits möönis, et kindlasti ei tuleks sellele küsimuse läheneda vastandumise kaudu, mida paljud parteid enne valimisi teevad. "Head kolleegid, ei ole vaja mängida hirmudega, vaid tuleb oma valijate hirme austada!" märkis Ladõnskaja-Kubits.

Isamaa on seisukohal, et eestikeelsele õppele tuleb rõhuda juba lasteaedades ja ainiti tuleb tähelepanu pöörata Ida-Virumaale.

Küll aga leidis Tartu ülikooli Narva kolledži dotsendi filosoofiadirektor Mart Rannut, et lahendada tuleks eeskätt 90 protsenti probleemist. "Jätame praegu Ida-Virumaa linnad kõrvale, mis ei tähenda, et me nendega ei tegeleks, aga lahendame probleemid mujal," ütles ta.

Seotud lood:

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets tõdes, et täna õpib kutsehariduskeskuses 2350 õpilast, kellest 207 õpivad eesti keeles. "Me võime öelda seda, et pooled neist on tulnud meile põhikoolijärgselt, pooled neist on tulnud meile õppima keskkoolijärgselt," möönis Mets ja lisas, et probleem algab juba varasest ajast, sest pärast põhikooli või keskkooli lapsele eesti keelt õpetama hakata on äärmiselt keeruline.

Sellega oli nõus ka Rannut, kes küll lausus, et lasteaedade võrgustik on Eestis juba praegu väga tugev ja fookus peaks asetsema põhikoolidel.

Kõik kõnelejad tõstsid aga õpetajate küsimuse, mis on eriti põletav Ida-Virumaal. "Meie õpetajaskond, 180 õpetajat. Nendest täna, me võime öelda, 140 suudavad vabalt anda tunde vene keeles, ülejäänud kahes keeles," märkis Mets. Ta lisas, et kuivõrd Ida-Virumaal eelistavad ettevõtted vene keelt kõnelevat töötajat, siis ongi praktilisem õppureid koolitada vene keeles.

"See õpetajaskond, kes meil täna on, saab kogu aeg täiendust, kuid on selge see, et eesti keeles või kahes keeles õpetama need õpetajad ei hakka," lisas Mets.

OTRK: Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele
Õnne Pillak: vaid Keskerakond soovib lasteaedades eesti keelt võõrkeelena õpetada ega näe võimalust kohatasu kaotamiseks:http://epl.delfi.ee/news/arvamus/onne-pillak-vaid-keskerakond-soovib-lasteaedades-eesti-keelt-voorkeelena-opetada-ega-nae-voimalust-kohatasu-kaotamiseks?id=83660817
http://www.delfi.ee/article.php?id=83660201
http://www.delfi.ee/article.php?id=83660155
Yana Toom: kui sulgeme vene koolid, pole ka Kremli propagandat enam vajahttp://epl.delfi.ee/news/arvamus/yana-toom-kui-sulgeme-vene-koolid-pole-ka-kremli-propagandat-enam-vaja?id=83656393
Rannut: pakun välja, ettevalmistav aasta, ajaline graafik ja siis iga kooliaste, lisaks lasteaiad, eraldi. Ja aastaks 2023 võiks olla reaalne üleminek. Üle tuleb vaadata ka õppekava, eesti keele kui teise keelega õppekavade puhul. Rõhutan, et meil ei ole vaja tarvis praegu arvesse võtta Ida-Virumaa linnade olukorda, lahendame 90 protsenti probleemist ära ja vaatleme Ida-Virumaa linnasid eraldi, sest nende puhul tuleb rakendada hoopis teistsuguseid metoodilisi lahendusi. 
Rannut: me oleme ikka harilikult alustanud asjade lahendamist valest otsast. 
Rannut: meie keelepoliitika- ja korraldus on vähe teaduslik, meil on küll ports lõimumiskavasid ja hunnik ministreid, rida arenduskavasid, aga kui teadlased loevad, siis nad ei saa aru. Kõige hullem asi on eesti keele arenduskavaga, kui koostati uus eelnõu ja keeleteadlased ütlesid, et ei, me ei toeta igasugu prahti ja meie olemegi nüüd arenduskavata. 
Rannut: me ei kujunda hoiakuid ja käitumist nii, et võtame klassiruumis lahti õpiku ja hakkame tuupima. 
Rannut: meie siin kümbleme, mitte küll väga efektiivselt, aga peame meeles pidama, et meil on topeltkümblus: meele- ja keelekümblus ja kui üks neist ei tööta, siis asi ei toimi. Meil on kohustus õpetada eesti keelt. Meelekümblus on aga liikumine segregratsioonist integratsiooni. 
Rannut: meil on tarvis rõhk panna nii lasteaedadele kui ka põhikoolidele, muu on profülaktika. 
Rannut: fookus on alati põhikoolil, ka võrreldes teiste riikidega. Põhikool on kohustuslik osa haridusest, aga Eesti puhul on selline eripära, et meil on väga hästi välja töötatud lasteaedade võrgustik. 
Rannut: annan ülevaate, milline võiks olla see protsess üleminekul eestikeelsele õppele. Eeskätt ütlen, et see on reaalne ja Eesti riik saab sellega hakkama. 
Järgmisena saab sõna Eesti keeleteadlane ja TÜ Narva Kolledži dotsent Mart Rannut
Mets: mina erakonna plaani ei tea, aga võin öelda oma isikliku seisukoha: mida varem hakkame eesti keelt õpetama, seda lihtsam meil tulevikus on.
Jürgen Ligi: üks erakond on tõstnud teema, aga meie mure on, et me ei saanud aru Isamaa plaanist, kuidas see üleminek eestikeelsele õppele võiks siis olla. Kuigi kutseharidus ei ole kindlasti mitte kõige lihtsam teema, aga proovige sõnastada oma erakonna plaan, milline see üleminek võiks olla.
Mets: praktikakohtadest rääkides, siis õpilased otsivad ise ja meie aitame, kui nad ei leia. 
Mets: täna ütleme, et jah, kui on olemas ettevõtlik inimene, siis olenemata tema emakeelest laseme tal selles keeles toimetada. 
Krista Aru: kas praktikakohad peab kool ise otsima, kas riigi tugi siinkohal on olemas? Ja rääkides huviharidusest, kas siis huviringe kasutatakse eesti keele õppimiseks?
Mets: ma arvan, et see on mugavus, kui õpetaja on näiteks 35 aastat õpetanud, aga ei ole omandanud piisaval määral eesti keelt. Kuidas aga motiveerida õpilast õppima eesti keelt, kui sa isegi ei oska?
Mart Nutt: suur probleem Ida-Virumaal algab juba põhikoolidest, kust väljuvad õpilased ei oska piisavalt eesti keelt. Milles on probleem, kas koolijuhtide ja omavalitsuste juhtide vastasseis või ei tunta piisavalt huvi? On seda olukorda võimalik muuta? 
Mets: võtame näiteks "Kremli ööbikud", mis tõi väga paljud inimesed esimest korda Narva. Seda peaksime rohkem tegema, näitama, et Pada jõgi ei ole piirijõgi, vaid Narva jõgi on.
Heljo Pikhof: mis meelitaks Ida-Virumaale eesti emakeelega kooliõpetajaid ja lasteaednikke? 
Mets: küsimus on, kuidas me pärast põhikooli või keskkooli eesti keelt õpetame. Olen ka õpilastele öelnud, et kui te ei oska eesti keelt, siis on väga raske tööd saada. 
Jaak Madison: teie kõnest tuli välja, et justkui ei ole mõistlik erialasid ja aineid eesti keeles õpetada, sest ettevõtjad ei taha neid, kuigi see aga piirab neid tööturul, sest mujal nõutakse ju eesti keelt. Aga ta ütlesite õigesti - teil on vaja kutsekoolis õpilasi, kes juba oskavad eesti keelt. Kas te tunnistate, et riiklikult on viimase 20 aasta jooksul vähe tehtud, aga palju räägitud, et õpilased peaksid eesti keeles õppima juba varajasest east?
Mets: oma erialaõpetajaid me ostame ettevõtetelt üle, meil ei ole muud valikut. 
Olga Ivanova: keegi ei räägi lahendustest, vaid esinetakse loosungitega ja räägitakse ikka pisut lapsejuttu.
Mets: meie kooli õpetajad saavad tasuta õppida eesti keelt. 
Sven Sester: kui õpetaja ei oska õpetada, siis on lapsel raske õppida. 
Mets: aitaks ka see, kui oleks õpetajaid, kes suudaksid õpetada kahes keeles. Meil on selliseid pedagooge ja nende tunnid on väga efektiivsed.
Mets: meie koolis on enamik õppuritest venekeelsed, aga kuidas seda muuta? Siis, kui meie kooli suunduvad õpilased juba oskaksid eesti keelt. 
Mets: õpetajate leidmine, kes tahaksid tulla Ida-Virumaale, on äärmiselt keeruline. See on õpetajate jaoks väljakutse, töötada teises keskkonnas ja keeleruumis.
Mets: täna saame öelda seda, et õpilane, kes on esimesest klassist või lasteaiast olnud venekeelne, peab hakkama väga-väga tõsiselt vaeva nägema, et suhu saada eesti keel.
Mets: meie õpilane on tegelikult väga hästi teadlik, et eesti keelt on vaja. Väga häid tulemusi annab see, kui õpilane saab praktiseerida väljaspool Ida-Virumaad, ta satub eestikeelsesse keskkonda ja tema eesti keel paraneb. Koju tagasi tulles ta aga enam eesti keelt ei praktiseeri ehk siis kui Ida-Virumaal saaks rohkem eesti keeles suhelda, aitaks see ka noorte õppurite oskust.
Mets: ettevõtjaid huvitavad erialased oskused ja tihtilugu ütlevad nemadki, et miks te rohkem ei õpeta eriala, vaid räägite eesti keelest?
Mets: selge on see, et kahes keeles meie kooli õpetajad õpetama ei hakka. 
Mets: ühes õppeaastas õpib meil õppijaid ligi 5000, kes käivad meil õppimas ja saavad oma eriala. Väga paljud erialad Ida-Virumaal on need, et kui ta on õppinud seda vene keeles, siis ta ka töötab venekeelses keskkonnas edasi. Ehk siis õpetades talle eesti keelt, mida ta saab kasutada ainult poes või omavalitsuses, tekitab küsimusi - milleks mulle üldse eesti keel?
Mets: võin öelda, et see õppijaskond, kes meil täna õpib, eesti keeles õppida ei suuda. Pärast põhikooli ja keskkooli ei suuda meie viia õpilast sellisele tasemele, et ta saaks eesti keeles kõikidest asjadest aru ja suudaks ka õppida. 
Mets: meie tegeleme selle teemaga iga päev, vastades küsimustele, mis on äärmiselt keerulised. 
Järgmisena saab sõna Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets
Ladõnskaja-Kubits: küsimus on tõsine, aga ajalugu on ajalugu, peaksime tegelema sellega, mida toob meile tulevik. Peame arvestama riskidega ja märkama, kus on valupunktid. Keskendugem sellele, et meil on ühtne poliitiline arusaam, võtame end kokku ja saadame ühtset sõnumit nii eestikeelsele kui ka venekeelsele auditooriumile. 
Mart Nutt: keeleprobleem on meil aktuaalselt õhus. Mida oleks pidanud juba üheksakümnendatel aastatel tegema teisiti, küsin teie isiklikku arvamust. 
Ladõnskaja-Kubits: minu sõnum ei olnud liiga dramaatiline. See ei vasta tõele, et Isamaa on kuidagi oma positsiooni muutnud. Me oleme kogu aeg üleminekust rääkinud ja selle eest seisnud ja ka praegu ütlesin seda, mille eest me oleme seisnud. 
Arto Aas: minu maitse jaoks liiga dramaatiline sõnavõtu stiil. Küsimus on aga, et mis on siis Isamaa ridades muutunud? Reformierakond on sama idee välja käinud juba mullu, aga siis võitlesite sellele vastu.
Ladõnskaja-Kubits: rääkides lasteaedadest, siis räägin oma kogemusest. Minu eesmärk oli, et minu tütar räägiks mõlemat keelt võrdselt hästi ja selleks, et seda eesmärki täita, on vaja alustada mõlemas keeles juba varakult rääkida. Aga et mitte kaotada ka algselt emakeelt tuleb talle võimaldada pidevat emakeelega kokkupuudet. Mina käisin tütrega laulupeol, lugesin "Sipsikut, aga võõras pole ka Puškin. Eesti on minu lapse riik! Eesti keele oskus on tema tuleviku jaoks oluline ja ma tahan, et ta tunneks end selle ühiskonna osana.
Ladõnskaja-Kubits: kui käsitleme seda sõjana, on meil palju kaotajaid, kui aga teisiti, on meil palju võita ja rohkelt võitjaid.
Ladõnskaja-Kubits: rõhutan, et meie eesmärk on tänasel päeval siiski täielik üleminek, nii lasteaedades kui ka koolides, eestikeelsele õppele. Aga ma tulen teie küsimuse juurde hiljem tagasi. Kõige raskem on õpetajate küsimus: õpetaja amet peaks olema piisavalt väärtuslik, et noored üldse tahaksid seda õppima minna. Pelgalt palga tõstmine ei tee seda atraktiivsemaks. Eraldi peaks veel käsitlema õpetajaid, kes töötavad vene koolides. Äkki ei pea nad uue süsteemi loomisel tingimata rakendust kaotama? Meil on poliitikas võtmesõnad ja lööklaused, arvatakse, et neid oskuslikult kasutades võidab inimeste poolehoidu. Patrioot ei ole see, kes kasutab masinlikult meeldivaid märksõnu.Head kolleegid, ei ole vaja mängida hirmudega, vaid tuleb oma valijate hirme austada! Eesti venelastele võiks pakkuda võimalust õppida eesti keelt ja kultuuri süvendatud õppena valikainena. Kas me suudame välja töötada head õpetamismetoodika neile, kes alles tulevad siia ühiskonda ja kel pole meile tuttavat slaavi tausta?
Sven Sester: ma jagan teie mõtteid. Ma arvan, et täna on probleem selles, et 20-25 aastat tagasi ei tehtud õigeid otsuseid ja kui oleksime teinud, siis näeksime praegu hoopis teistsugust olukorda.  Te peatusite pikemalt koolidel, aga minu küsimus puudutad lasteaedasid. Alati on küsimus, millest alustada, kuidas teie näete, kas peaksime pöörama tähelepanu juba lasteaedadele?
Ladõnskaja-Kubits: arvan, et võiksime jõuda kompromissini. Eestis tuleb eestikeelne haridussüsteem, aga pealinna ja Ida-Virumaale jääb ka mitu tugevat vene kallakuga kooli. See on variant, kus arvestades riiklikke ja pragmaatilisi asjaolusid, kus võiks jõuda kokkuleppeni. 
Ladõnskaja-Kubits: meil ei jätku õpetajaid isegi mitte 60/40 süsteemi jaoks. 
Ladõnskaja-Kubits: millised on hirmud? Eestlased kardavad oma keele pärast, venelased oma laste identiteedi kaotuse pärast.
Ladõnskaja-Kubits: teema on väga oluline ja tõesti tuuakse see pildile just enne valimisi. Sellele küsimusele lähenetakse vastandumise kaudu, mis on vale ja mis süvendab lõhenemist ühiskonnas.
Isamaa fraktsiooni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits tõdeb, et tegu on äärmiselt olulise küsimusega, aga seda tuleb vaadata kõikide asjapoolte vaatenurgast. "Ma tahan, et seda küsimust lahendataks rahulikult, mitte vastandamise kaudu. Ma usun, et nii saab."
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kristina-kallas-oleks-vaar-seadusega-koikides-koolides-eestikeelset-opet-nouda?id=83655451
Sven Sester leiab, et kui Eestisse tulevad inimesed jäävad ainult endise kodumaa inforuumi, siis see süvendab ühiskonna lõhesid.http://epl.delfi.ee/news/arvamus/sven-sester-teeb-ettepaneku-venekeelne-haridus-eestis-lopetada-lasteaiad-ja-koolid-olgu-100-eestikeelsed?id=82945177
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare