VIDEO: Reps: Eesti edu taga on poolkonservatiivne ja samas reformituultes haridussüsteem
Haridus- ja teaduminister Mailis Reps ütles 2015. aastal läbi viidud PISA uuringu järjekordselt väga häid tulemusi kommenteerides, et Eestile on siiani edu toonud meie haridussüsteem, mis on osalt konservatiivne, kuid samas pidevas muutumises.
"Tulemused näitavad, et Eestis on tugev baasharidus ja muutused tulevad baashariduse peale. Meie poolkonservatiivne ja pooleldi reformituultes ja muutustes olev haridus annab kõige paremaid tulemusi," ütles Reps Delfile.
"Oleme Euroopas peaaegu kõige paremad, reaalainetes parimad ja lugemisoskustes jagame 1.-3. kohta. Õpetajad on küll uuendustest väsinud, aga ainult pideva täiendamise ja muutustega kaasas käimisega suudame oma taset hoida. Paratamatult on nii väikeses riigis nagu Eesti haridus väga kallis," lisas Reps.
Soome mõningane langus tähendab Repsi sõnul seda, et kui kasvõi korraks jääda paigale, siis tulemus pole enam see.
"Parimate tulemustega Singapur vaatab palju asju ka meie pealt. Meil on väga hästi korraldatud huviharidus ja muusikakoolide süsteem, neil sellist kooli- ja lasteaiasüsteemi ei ole. Singapuris on aga tugevuseks pikk koolipäev ja lapsed õpivad pärast kooli palju. Samas võib arvata, et Eesti lapsevanemad ütlevad, et siinsed lapsed on juba praegugi liiga koormatud koolis," arvas Reps.
Ratas: valitsus seisab selle eest, et õpetaja amet oleks veelgi rohkem väärtustatud
Peaminister Jüri Ratas tunnustas samuti Eesti õpetajaid ja koolilapsi, tänu kellele on Eesti põhiharidus Euroopa tipus ning üks tugevamaid maailmas. "Valitsus hindab kõikide õpetajate ja koolide aastaid tehtud tööd väga kõrgelt ja seisab selle eest, et õpetaja amet oleks veelgi rohkem väärtustatud. Te olete rajanud meie ühiskonnale tugeva vundamendi. Tänan teid südamest. Olen kindel, et igal eestimaalasel, aga ka ühiskonnal tervikuna, jätkub tarkust teie panust meie riigi ja rahva huvides õigesti väärtustada ning kasutada," sõnas Ratas.
Täna avalikustatud 2015.aasta PISA uuringu tulemused näitasid, et Eesti õpilaste tase on veelgi tõusnud, maailma 15-aastaste õpilaste võrdluses tõusti kuuendalt kohalt kolmandale.
Poiste ja tüdrukute vahe on vähenenud ning rohkem on tippe kui eelmistel kordadel. Nõrku tulemusi pole aga kusagil maailmas nii vähe kui Eestis. Testi tegi iga teine Eesti 15-aastane noor ehk 5587 õpilast 206st koolist. Seega annab test Eesti õpilaste kohta igati adekvaatse pildi.
Minister Mailis Repsi sõnul on Eesti lapsed olnud väga stabiilsete tulemustega. "2015. aasta tulemused näitavad, et Eesti on jätkuvalt maailma tipus. Oleme Euroopa kõige parem haridusriik - Eesti on Euroopa parim loodusteadustes (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) ja maailmas oleme kolmandad. Matemaatikas oleme Euroopas teised, maailmas 7-8 kohal. Lugemises oleme Euroopas kolmandad".
Loodusteadustes said kõige paremad tulemused Singapuri õpilased. Neile järgnes Jaapan ning kolmas oli Eesti keskmise tulemusega 534 punkti (OECD keskmine on 493). Soome oli neljas ja Kanada viies.
2012. aastal Eestist parema tulemuse saanud soomlased on kaotanud punkte nii loodusteadustes kui ka matemaatikas. Matemaatikaalaste teadmistega jagavad Eesti noored Euroopas Šveitsiga teist kohta ning maailmas on üheksandal kohal. Pea 90 protsenti Eesti noortest on vähemalt matemaatika baasteadmistega, millega kuulume parima viie riigi hulka.
Eesti õpilaste funktsionaalne lugemisoskus on Euroopas kolmandal ning maailmas kuuendal kohal. Tippsooritajaid on üle 11,1 protsendi, millega oleme ületanud ka aastaks 2018 seatud strateegilise eesmärgi. Märkimisväärne on, et poiste ja tüdrukute lugemisoskuse erinevus vähenes võrreldes eelmise PISA testiga enam kui kolmandiku võrra.
