Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Liivika Näks selgitas Delfile, et kalateadlased ootavad ja uurivad hetkel, kas selline massiline kalade hukkumine võib esineda ka mujal veekogude äärsetel aladel. "Üksikuid kalu on Võrtsjärves ka aga mitte nii massiliselt, kui Peipsi ääres. Ka veeolukord on Võrtsijärves paremad, fosforit ei ole nii palju."

Näksi sõnul on selline olukord otseselt kuumast ilmast tingitud. "Kuuma ilma tõttu tekib suur hapnikupuudus, mõjutavad ka vetikad ning suremust mõjutavad fosfori ja lämmastiku vahekord järves. See kõik tekitab kokku sellise situatsiooni, kus kalad hukkuvad."

Hukkunud kalad

AS Peipsi Kalamees juhataja Anatoli Filippovi arvamusel on kalade massiline hukkumine hoopis inimeste mõjul tekkinud - praegu on Peipsil mõrravahetuse aeg, randa uhutud kalad võivad olla hoopis kalameeste mõrdades surnud. Tema sõnul aga kalapüük sellest mõjutatud ei ole. Kalamehed saavad veel 20 päeva kalu püüda ning kvootmäär püütakse kindlasti täis. Filippov nentis, et hukkunud kalade hulgas on enamuses rääbised. "Igapäevane keskmine saak praegu on olnud umbes poolteist kuni kaks tonni kala. Probleem on kaladega, mis liiguvad koos rääbisega," lisas ta.

Kas kalameestele makstakse kalavarude hävimise puhul ka mingil määral toetusi, ei ole praeguseks teada.

Kas randu täitvad kalad on mingil moel inimesele ohtlikud? Terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri ütles Delfile, et "mis puudutab rannale uhutud surnud kalu, siis need kalad tuleks rahule jätta. Riknenud kala söögiks kindlasti tarvitada ei tohi. Ujumist kaldale uhutud surnud kalad ei tohiks ohustada. Kalad surevad soojal ajal üldiselt hapniku puuduse tagajärjel. Kui hapnikupuudust vees on mõjutanud toksiline sinivetikas, siis sinivetikas on ärritava toimega ka tundlikumate inimeste jaoks. Ohtlik ka koduloomadele."

Surnud kalad kallaste rannas

Saluri lisas, et täna võeti Peipsist täiendavad suplusvee analüüsid sinivetika määramiseks ja saadeti need analüüsimiseks. Visuaalselt oli veeproovi võtmise ajal vesi puhas. "Kui rääkida kaldale uhutud surnud kaladest, siis selline pilt on ennekõike ebameeldiv just visuaalselt. Surnud kaladele astumine võib tekitada ka mehaanlisi vigastusi.Otsest terviseohtu, kui kalu just sööma ei otsustata hakata, suplejatele meie teada olla ei tohiks," rääkis Saluri.

"Tore oleks, kui leiduks keegi, kes aitaks organiseerida surnud kalade koristamise rannalt. Algataja võiks olla kohalik omavalitsus, keskkonnaorganisatsioonid või kohalik kogukond," tõdes Saluri.